Suur hulk Tartu linnast sügiseti kokku kogutavatest puulehtedest rändab linnapiirist kõigest mõne kilomeetri kaugusele Maramaa külla, kus vana lennuvälja territooriumil saab taimsest materjalist aastate pärast väärtuslik must muld.
Tartu puulehtedest saab viljakas kompostmuld
Eile algas puulehtede tasuta äravedu neilt aladelt, kus linnale kuuluvaid territooriume hoiavad korras eraisikud või ühistud. Lehti viiakse tasuta ära ka nende kruntide juurest, kus linna puud poetavad neid eramute puhastusaladele.
Tartu keskkonnateenistuse spetsialist Kaire Kalk ütles, et linn kõiki endale kuuluvaid puid üle lugenud pole ja kui inimesed peavad koristama lehti, mis on langenud nende kinnistule tänavaäärsetelt puudelt, saavad nad lehtede tasuta äraveo graafikuga liituda.
Suured kogused
Lehed tuleb panna spetsiaalsetesse 100-liitristesse kilekottidesse, mida jagab linnavalitsus. Mullu kogunes sellistelt koristusaladelt kokku enam kui 20 000 kotitäit lehti ehk rohkem kui 2000 kuupmeetrit. Kalgi sõnul maksab linn eraisikute kogutud lehtede äraveo eest aastas firmadele ligikaudu 8000 eurot.
Lisaks eraisikute kokkuriisutud lehtedele tekib taimset materjali palju ka Emajõelinna parkides. Kui palju lehti ja oksi ära veetakse ning kuhu materjal jõuab, seda linn täpselt ei teagi, märkis Tartu haljastus- ja puhastusteenistuse spetsialist Mart Lukason.
Lehti viivad parkidest ära needsamad linna palgatud firmad, kes hoiavad pargialasid korras aasta ringi, ning eraldi tasu neile ei maksta, kinnitas Lukason. «Pärast lehtede lõplikku varisemist tuleb need kümne päeva jooksul ära vedada,» lisas ta.
Linnast välja veavad firmad lehti mitmesse kohta. Varem laotati lehed laiali prügiladestusaladele, aasta-aastalt lähevad lehed üha enam taaskasutusse ehk kompostimisele.
Maramaa külas aastast 2000 tegutseva OÜ Fasetra kompostimisalale on viimasel ajal veetud umbes 100 000 kuupmeetrit lehti aastas. Ettevõtte juhi Ain Sillamäe kinnitusel kompostivad nad lisaks linna lehtedele ka Tartu korteriühistute aladelt ja haiglate ümbrusest kogutud taimset materjali.
Pikk protsess
Laoplatsile kuhjatud lehtedest väärtusliku mulla saamiseks kulub aastaid. «Vähemalt viis-kuus, mõnikord isegi kaheksa aastat,» rääkis Sillamäe. Kaks korda aastas segab Sillamäe lehekompostimäed läbi, sest kompost vajab õhutamist. Rohkem aega ja segamist soovitab ta ka koduaednikele, sest aasta-kahega veel kompostist korralikku mulda ei saa.
Lehtedest jääb mustaks sõmeraks mullaks saades järele umbes neljandik. Komposti sõelub firma läbi spetsiaalse sõelaga ning siis on muld müügiks valmis. Eestlaste seas üha populaarsemaks muutuv aiapidamine on vesi mullamüüja veskile.
Paraku ei lasknud selle suve vihmane ilm piisavalt sõeluda ning sadadele mullahuvilistele pidi firma ära ütlema, kahetses Sillamäe. «Aga ega kompost hukka lähe, iga aastaga läheb järjest paremaks,» lausus ta.
Ain Sillamäe kinnitusel hindavad paljud seda, et muld on tekkinud looduslikult, mitte keemia abil nagu suurtes mullatehastes. «Minul teeb põhilise töö ära vihmauss,» selgitas ta.
Ettevõtte omanik lisas, et täpseid kokkuvõtteid müüdud mulla koguste kohta jõuavad nad teha alles talvel, kuid arvatavalt müüakse paarkümmend tuhat kuupmeetrit.
Puulehtede vedu Tartus
• Oktoobris ja novembris viiakse tasuta puulehti ära nende kruntide juurest, kus linna puud kasvavad eramute puhastusalal.
• Lehed tuleb veopäevaks panna kilekottidesse, mida jagab linnamajanduse osakond.
• Oma krundilt riisutud puulehed saab tasu eest viia keskkonnajaamadesse või Aardlapalu kompostimisväljakule.
• Täpsem teave linna veebilehe rubriigis «Sügis Tartus».