Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/04/13/11947720t1h79fe.jpg)
/nginx/o/2009/03/29/155144t1hfb09.jpg)
«Mis on 40 minutit maailmakõiksuse kõrval?» küsis eile kannatlikult mandala kokkupühkimisrituaali oodanud muuseumikülastaja. Viie päevaga valmistatud liivamandala Emajõkke jõudmine nõudis aega ja kannatust.
Eile jõudis Eesti Rahva Muuseumis lõpule tiibeti munkade valmistatav liivamandala, mille tseremoniaalsest lõppmängust tuli osa saama üle 300 inimese. Ravibuda mandala liiv läkitati õnnistuste saatel Emajõe kaudu iga eestlaseni.
Mandala oli valmis juba laupäeval ning huvilisi käis sel päeval seda kaemas üle 400. Eile pärastlõunal ERMi näitustemajja kogunenud ootasid kannatlikult võimalust näha Tartu siiani esimese liivamandala kokkupühkimist. Sellele eelnes aga pikk tseremoonia, mis andis nii mõnelegi muuseumikülalisele aja endasse vaatamiseks ning ajatute väärtuste otsimiseks.
Mandala tegemisega soovisid seitse tiibeti munka eestlastele tänapäeva maailma olukorrast tekkinud haavade paranemist. «Me tahame aidata inimestel leida paranemist depressioonist ja majanduskriisist tulenevatest hädadest, me tahame, et inimesed otsiksid endas üles vaimsed väärtused,» ütles munkasid saatnud rühma sekretär Namgyal Phuntsok Lama.
Sekretäri sõnul võib mandalaid teha ka siidimaali või joonistusena. Liivamandala tarvis segatakse liiv peeneks hõõrutud värvilise kivipuruga. Võimalust, et munk mandala valamisel vea võib teha, ei ole.
Namgyal Phuntsok Lama sõnul on mandala sisu kirjas suutrates, mille pildiline tõlgendus mandala ongi.
«Me oleme poliitilised põgenikud ning meie eesmärk on siin levitada tiibeti tavasid ja kultuuri,» selgitas Namgyal Phuntsok Lama. Munkadel on käsil Euroopa ringreis, mille eesmärgiks on leida toetust Tiibetile ning teavitada, millises olukorras on Tiibet praegu.
Küsimusele, mida saavad väikesed riigid nagu Eesti, Läti ja Leedu Tiibeti toetuseks teha, vastas Namgyal Phuntsok Lama: vaadake üle oma poliitilised ja majanduslikud suhted Hiinaga ning viige need minimaalsele tasemele.
Eksiilis mungad
• Lhodak Gaden Dhonnyilingi klooster on üks kolmeteistkümnest kloostrist, mis loodi Suure 5. dalai-laama egiidi all 1649. aastal Lõuna-Tiibetis. Hiilgeajal oli kloostris enam kui 350 munka.
• 1959. aastal hävitas Hiina Rahvavabastusarmee kloostri täielikult. Kuigi mungad osutasid hiinlastele Lhokha piirkonda sisenemisel vastupanu, hukkus enamik munki kloostri kaitsmisel. Vähesed ellujäänud järgnesid Tema Pühadus 14. dalai-laamale eksiili Indiasse.
• 1993. aastal suudeti nappide vahenditega taas asutada klooster Dekyilingi Tiibeti asunduses Indias Uttarakhandi osariigis. 24. novembril 1996 õnnistas Tema Pühadus dalai-laama kloostri heade ennete saatel sisse.