Terveks ravitud ning loodusesse lastud merikotkas lasti maha

Terveks ravitud kotka vabastamine Emajõe-Suursoos 7. septembril. Linnu lasi pealtvaatajate ees vabadusse veterinaar ning Eestimaa Looduse Fondi ekspert Madis Leivits.

FOTO: Margus Ansu

Aegna saare lähedalt augustis vigastatuna leitud, Tartus maaülikooli loomakliinikus terveks ravitud ning septembris Emajõe-Suursoo kaitsealal vabadusse lastud merikotkas leiti eile surnuna Lääne-Virumaa ja Jõgevamaa piirilt.

Kotka lasi pealtvaatajate ees vabadusse veterinaar ning Eestimaa Looduse Fondi ekspert Madis Leivits.

FOTO: Margus Ansu

Mitu nädalat kaitsealal kosunud lind hakkas tõenäoliselt liikuma oma kodukandi suunas. Linnu selga kinnitatud GPS-saatja andmetel viibis lind oma viimse leiukoha ümbruses viis-kuus päeva. Et aga ühel hetkel saatjast enam signaali ei tulnud, suundus kotkauurija Urmas Sellis sulelist otsima. Ta leidis linnu surnuna lebamas selili kraavivees. Rongad olid kotka rinnaliha ja sisikonda tublisti ära süüa jõudnud.

Ühtlasi avastas Sellis kotka leiukohast illegaalse kodu- ja metsloomade ladestuskoha. «Lõpnud lambad olid põllu peal laiali,» kirjeldas kotkauurija olukorda. Tema sõnul on nii veterinaar- ja toiduamet kui keskkonnainspektsioon alustanud asupaiga uurimist ning menetlust.

Maaülikooli kliinikus surnud kotkast röntgenpildi teinud Eestimaa Looduse Fondi ekspert Madis Leivits kinnitas, et kudede vahelt nähtavad metalsed fragmendid viitavad jahimoonas kasutatavale pliile. Sel moel jõuab mürgine metall linnu organismi üksnes haavlitrauma tõttu. «On üsna kindel, et kotkast on tulistatud,» ütles Leivits.

Veterinaariaharidusega Leivits lisas, et tõenäoliselt hukkusid ka kotkast nokkimas käinud rongad, sest pliiosakesed on lindude jaoks ülimürgised.

Hilisem lahkamine andis ka ühe positiivse tulemuse: nimelt oli linnu selja peal asuv rasvakiht paisunud ühe sentimeetri paksuseks, mis tõestab Leivitsi sõnul seda, et vangistuses peetud kotkas tuli looduses suurepäraselt toime. «Ravi ja hilisem rehabilitatsioon läksid korda.» Seda enam paneb aga vaeva nägijaid nördima, et linnu surm ei olnud loomulik.

«Ehk peaksime tulevikus röövlindudele rohkem raadiosaatjaid selga panema,» arutles Leivits. Nii õnnestuks ehk avastada rohkem keskkonnarikkumisi.

Merikotkas on Eesti suurim röövlind, kelle tiibade siruulatus ulatub 200–245 sentimeetrini ja kehakaal kuni kuue kilogrammini. Ta kuulub esimese kategooria kaitsealuste liikide kulka.

Praegu elab Eestis hinnanguliselt 150-180 paari merikotkaid.

Esimesse kaitsekategooriasse kuuluva looma- või linnuliigi tapmise eest on ette nähtud trahv 1200 eurot. Sellele lisandub tekitatud keskkonnakahju hüvitamine, mis on merikotka puhul 1300 eurot isendi kohta.

Tagasi üles