Korteriühistu jääb alatasa kimpu parkimisülbikutega

Jüri Saar
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaunase 9 korteriühistu esimees Alar Kask on nõutu, kellelt otsida abi, kui naabermajade elanikud ei pea millekski liiklusmärke, mis lubavad tema maja ees parkida vaid ühistu kirjalikul loa.
Kaunase 9 korteriühistu esimees Alar Kask on nõutu, kellelt otsida abi, kui naabermajade elanikud ei pea millekski liiklusmärke, mis lubavad tema maja ees parkida vaid ühistu kirjalikul loa. Foto: Margus Ansu

Mida teha, kui suure kortermaja kitsuke parkla ja sissesõidutee parkimiskeeluala on täis võõraid autosid? Selgub, et politseilt või linna väärteomenetlejailt abi saamine on nagu loterii ja ühistu enda algatusel teisaldamisest ei saa ka asja.

«Mitte keegi ei tee mitte midagi, mitte keegi ei tohi mitte midagi,» võttis senised võitlused ja nende tulemused kokku Annelinna Kaunase 9 korteriühistu esimees Alar Kask.

Kaunase 9 on tüüpiline viiekorruseline magalamaja, mille ees kõigile maja enda autoomanikelegi parkimiskohti ei jätku, parkimine käib põhimõttel «kes ees, see mees». Mis sellest, et autoomanikele on antud parkimiskaardid ja maja ees selgitavad liiklusmärgid, et parkida võib vaid ühistu kirjalikul loal.

Üldine kitsikus

Asja teeb hullemaks, et kõrvalmaja ees on parkimiskohti veel vähem ja kitsikus veel suurem. Ja ka teise kõrvalmaja ees jääb kohti puudu.

Ühistu esimehel Kasel sai mõõt täis, kui üks naabermaja mees hoidis oma autot Kaunase 9 ühistu parklas nädala-poolteist ja näitas ühistu esimehele veel keskmist sõrmegi.

Kask on abi otsinud mitmelt poolt. Politsei hädaabitelefonilt, kuhu helistamise järel mõnikord patrull tulebki. Kui on vaba patrulli, nagu Kask on aru saanud. Tihti ei ole.

Ta on küsinud abi politsei klienditelefonilt, kust telefonivalves naisterahvas soovitas tellida teisaldusauto, ent kui Kask küsis, kas see on politsei kindel soovitus, võttis naisterahvas sõnad tagasi.

Kask on otsinud abi ka linna menetlusteenistusest, kust, nagu ta nendib, korra kolme nädala tagant isegi tullakse kohale. Ainult et võõraste autode ühistumaale parkimine on pidev probleem.

Ühel viimastest kordadest olid linna väärteomenetlejad vähem kui tunniga kohal ja hoiatasid valestiparkijat, nii kinnitas Tartu linnavalitsuse väärteouurija Ülle Neeme.

Häda on aga selles, nagu osutas Tartu linnasekretär Jüri Mölder, et väärteomenetlejatel puudub eramaal parkijate tegevusse sekkumiseks õiguslik alus, kui pargitud autod ei sega liiklust. Seega ei saa teha ühtki ametlikku hoiatust ega trahvi – saab lihtsalt juhtida tähelepanu.

Kaunase 9 maja ees on liiklusmärkide hulgas ka teisaldamise eest hoiatav tahvel, kuid nagu selgub, on see samaväärne teiba otsa riputatud varesega – kole küll, aga kahjutu.

Nimelt, nagu Kask kokku võtab, ei ole maja ees enamasti ruumigi, et teisaldusauto seal toimetama mahuks.

Kui mahukski, tekib uus mure: maksma peaks kohe ühistu, aga kas kulunud raha pärast autoomanikult ka välja nõuda õnnestub, on hoopis iseasi. Ja mis siis veel saab, kui vaidlus peaks kohtusse minema?

Äkki tõkkepuu?

Lõuna prefektuuri liikluspolitsei vanemkomissar Kaido Iste pakkus, et kõige kindlam garantii soovimatute parkijate vastu oleks tõkkepuu. Ainult et Kaunase 9 maja puhul see eriti ei aita. Nende maja eest on ainus tee kõrvaloleva korteriühistu Siisike maja ette ning majadevahelises hoovis oleval linna maatükil asuvasse parklasse.

Liiatigi on osa majaesisest linnale kuuluv tänav, mitte ühistu maa. Sellega on veel omaette lugu: see umbes 40 meetrit kurviga tänavajuppi on nii kitsas, et sellel parkimine takistab prügiautode, lumesahkade ja mis salata, ka päästeautode läbipääsu. Selle jupikese ees on ka keelumärgid, aga ometi on teeserv pidevalt täis pargitud.

Iste möönis, et politseil on tegemist palju, seega politseipatrull ei tarvitse parkimishuligaanidest teatamise korral kiiresti kohale jõuda. Kui aga tegemist on süstemaatiliste korrarikkujatega, soovitas ta ikkagi pöörduda menetluse algatamiseks politsei poole.

Iste soovitas valestiparkimine jäädvustada fotole ja edastada see koos teatega politseisse. Ka soovitas ta abi otsida politsei liiklusliinilt 14 900.

Tartu abilinnapea Raimond Tamm alustas probleemi kommenteerimist kaugemalt, parkimise teemaplaneeringust, mis peaks andma vastused, kus saavad ühistumajade elanikud autosid parkida.

Aga ta möönis ka, et kindlasti ei ole võimalik iga maja igale korterile Annelinnas parkimiskohta tekitada. Seega on ka edaspidi vaja kasutada keelde ja piiranguid ja ikka jääb üles küsimus, kellelt võiksid ühistuesimehed abi loota.

Tagasi üles