SEB juht Riho Unt: pangandust ootab revolutsioon

SEB juhatuse esimees Riho Unt. Foto: Margus Ansu

SEB juhatuse esimees Riho Unt kiidab tartlaste suurenenud  ettevõtlusaktiivsust ning ennustab pangandusele lähiaastail suuri muudatusi.

Kas masu on nüüdseks lõplikult läbi?

Seda oleks kindlasti palju öelda. Pigem on praegu olukord, kus Baltikum, sealhulgas ka Eesti, ei käi ühte jalga Euroopa ja kogu maailma majanduse arengutega. Eesti ettevõtjates ja ka tarbijates on küll optimismipuhang, sest me näeme iga päevaga paranevat majanduskeskkonda.

Kuid Lõuna-Euroopas ja isegi Põhjamaades näeme olukorda, kus kindlustunne ja majanduslik efektiivsus väheneb. Seetõttu on vara öelda, kas masu on läbi, pigem oleme selle pika tee keskpaigas, sest võlakriisist väljumiseni läheb veel palju aega.

Aga Eesti olukord on suhteliselt hea?

Jah. Kuid Eesti on niivõrd pisike ja kuna ekspordil on meie majanduses nii suur osakaal, siis kui meie põhiliselt eksporditurult – Põhjamaadest ja Venemaalt – peaks mingi tagasilöök tulema, hakkab kogu see projekt ümber pöörduma. Hakkavad kaduma nii töökohad kui ka optimism.

Teisalt on kriis väga hästi mõjunud Eesti inimeste ettevõtlikkusele. Nad on suutnud leida uusi turge ja kohaneda kulusurvega. 2007. aastal oli Eestis 9000 eksportivat ettevõtet, 2011. aasta lõpuks oli neid juba 12 000.

Milline on Tartu ettevõtjate aktiivsus?

Tartumaa majandus moodustab Eesti majandusest umbes kümme protsenti ja on kriisis oma positsiooni hoidnud. Aga suuremat aktiivsust on näha siingi. Kui vaadata ettevõtete arvu, siis 2007. aastal oli Tartumaal 775 eksportivat firmat ja 2011. aastal oli see arv 939. Kasvanud on ka importivate ettevõtete arv, aga käive on liikunud ekspordi kasuks.

Muidugi peab vaatama ka seda, millist lisandväärtust luuakse. Kriisist alates on väga palju juurde tekkinud teenindusettevõtteid. Kogu Eesti peale on nende osa kasvanud 2,5 korda. Aga kuna nemad müüvad oma teenuseid kohalikul turul, siis pole ka lisandväärtuse tootmine nii suur. Lisandväärtust toodetakse ikkagi siis, kui sa suudad müüa oma kaupu üle piiri ja saad küsida teist hinda.

Tartu majandusstruktuur on selline, et siin on hästi suur osa avalikul sektoril – ülikoolil, haiglal. Mõnevõrra pehmendas see kogu masu, sest avalik sektor ei saanud nii tugevalt pihta kui erasektor. Seetõttu oli masu ajal Tartus võlglaste hulk väiksem kui mujal Eestis. Aga riiklik sektor ei investeeri nii palju. Praegu näeme, et ettevõtete kasv on tulnud mikroettevõtete ehk kuni kümne töötajaga firmade toel. Need on sellised, kes väga suurt läbimurret kogu ärikäibes ei tee, aga väikesed firmad näitavad, et inimesed pole jäänud lootma, et neid uuesti palgatakse, vaid on teinud oma ettevõtte.

Kui palju inimesed veel pangakontorites käivad?

Järjest vähem. Seal on mitu põhjust. Üks on see, et pangad on hakanud saatma näiteks pangakaarte postiga koju. Teiseks käisid inimesed varem palju rohkem pangas sularaha võtmas. Sularahatehingute osakaal on pangakontorites üleüldse vähenenud. Pangakontorite külastatavus on aastaga kukkunud kolmkümmend protsenti ja see trend jätkub.

Milliseid tehinguid tegemas käiakse?

Eks ikka võetakse sularaha välja, makstakse sularaha sisse ja tehakse ülekandeid. Kõik need asjad saab internetipangas või automaadi vahendusel ära teha, aga paljudel on jäänud harjumus sisse ja ikka tullakse kontorisse. Isegi kui see on kallim. Proportsioonid pole väga muutunud, aga kogumahud on alla tulnud.

Kui vaadata näiteks mobiilipanga kasutamist, siis see kahekordistub meil peaaegu iga kvartaliga. Kui trend jätkub samamoodi, siis võib juhtuda, et 2014. aastal on käes hetk, kus mobiilipanka kasutatakse rohkem kui internetipanka.

Praegu kasutatakse mobiilipanka rohkem päringuteks, internetipangas tehakse tehinguid ja pangakontoris lepinguid, aga kogu see ahel liigub edasi. See tähendab, et internetipangas saab teha aina rohkem lepinguid ja maksed hakkavad omakorda liikuma mobiilipanka. Pangakontor muutub nõustamiskeskuseks.

Kas SEB kontorite arv Tartus on optimaalne?

Meil on praegu Tartus kolm kontorit. Tippajal oli kuus. Me kohandame kontorivõrku vastavalt kliendi käitumismustrile ja võib arvata, et mingil ajal on neid jällegi natukene liiga palju. Pole ju mõtet hoida tühja kontorit.

Ma usun, et tulevikus näeme Tartus ikkagi vähem kontoreid kui praegu. Rootsis on näiteks Tartu-suurune linn Norrköping, kus on ainult üks kontor. Kõik sõltub sellest, mis rollid kontoritele jäävad.

Mõni aeg tagasi räägiti, et suuremad pangad võiksid luua ühise sularahaautomaatide süsteemi?

Praegu on see idee seisma pandud. Meil oli plaan teha see Baltikumi-üleselt ja sellesse projekti olid kaasatud Swedbank, SEB, Danske Bank, Nordea ja DNB. Saime automaatide tegemiseks pakkumisi rohkem kui kümnelt rahvusvaheliselt ettevõttelt, aga nende hinnad polnud mõistlikud. Praeguses kontekstis on odavam pidada automaate ise, aga see ei tähenda, et me ei võiks kunagi selle teema juurde tagasi tulla.

Kas hoiuste intressid jäävadki nii madalaks?

Hoiuste intresse reguleerib meie keskkonnas väga palju Euroopa keskpank ja praeguses olukorras on kogu Euroopas vaja võlakriisile lahendust. See ei peegelda muidugi meie olukorda.

Meil võiks nii hoiuste kui ka laenude intressid olla kõrgemad, sest nad on ju omavahel seotud. Aga praegu töötab Euroopa keskpank selle nimel, et kogu ülejäänud Euroopa võlakriisist välja aidata, ja selle üks instrument on madalad intressimäärad. Pole põhjust arvata, et lähitulevikus need märgatavalt kasvaks.

Kas ühel hetkel tuleb hakata pangale peale maksma, et ta on nõus minu raha hoidma?

Ma arvan, et eraklientidel seda ei juhtu, sest pangad pole selleks valmis. Aga kui vaadata finantseerimisasutusi, näiteks kui üks pank hoiustab teise panga juures, siis Taanis juba tekkisid negatiivsed intressimäärad. Kogu euroala raha hakkas sinna põgenema ja kohalik keskpank hakkas töötama selle vastu.

Aga eluasemelaenu kliendid on praegu väga rõõmsad, et nende intressid on nii madalad. See on olnud suurimaid abimehi kogu selles kriisis probleemide ärahoidmiseks. Rusikareegel on see, et kui baasintress väheneb ühe protsendi võrra, siis inimeste laenumaksed vähenevad umbes kümme protsenti. Kuid madalad intressimäärad söövad ära inimeste säästud.

Kas eraisikute laenuvõtmine on hakanud jälle suurenema?

Tartus ja Lõuna-Eestis pole seda trendi veel näha, aga Tallinnas on eraisikute laenuvõtmine kasvanud kolmkümmend protsenti. Aktiivsust on olnud näha just sellel sügisel. Ma arvan, et me anname praegu juba rohkem laene välja kui 2008. aastal ja esimest korda on eraisiku laenuportfell liikunud tõusule.

Aga meie olukord siin Baltikumis ja Põhjamaades ongi teine. Raha kättesaadavus turul on hea võrreldes Hispaania või Kreekaga. Põhjamaade pankadel on raha, mida nii ettevõtjatele kui ka eraisikutele jagada.

Kui suur on tartlase keskmine laenusumma ja -periood?

Kogu Eesti keskmine on umbes 70 000 eurot ja laenuperiood jääb kahekümne aasta juurde.

Kui edukalt laene tagasi makstakse?

Uusi probleemseid laene pole viimaste aastatega peale tulnud. Aga kes juba on raskustesse sattunud, siis neil on väga keeruline välja saada. Üldises kontekstis pole nende proportsioon suur, aga loomulikult me saame aru, et pikas perspektiivis tuleb neile mingi lahendus leida.

Oleme tähele pannud, et eestlased ei julge ise väga kohtu poole pöörduda. On ju olemas eraisiku pankrot ja ka restruktureerimise protsess. Aga nende võimaluste kasutamine on väga väike. Aga kui su võlad on ikka väga suured, siis sealt on väga raske väljapääsu leida.

Kuhu pangandus suundub?

Pangandus, mis praegu on suhteliselt eraldiseisev majandusharu, liigub vertikaalsest majandusharust horisontaalsesse. Ta integreerub erinevatesse elu osadesse. Miks peaks minema panka, kui sulle võib tarbimislaenu anda ka näiteks Rimi pood? Finantssektori jaepangandussuund on tulevikus üsna väljakutsuv.

Kogu finantseerimissektoris on oodata väga palju regulatsioone. Euroopa Komisjonilt on järgmise kahe-kolme aastaga oodata 300–400 tehnilist standardit, mis reguleerivad panganduse tegevust. Näeme väga suurt regulatsioonide kasvu pankades, see on peale sellist kriisi üsna loomulik.

Teiseks kasvab konkurents. Tulevad ebatraditsioonilised konkurendid. Seesama Rimi näide, ETK teeb juba oma säästu-pangakaarti, lisaks teevad igasugu sotsiaalsed võrgud oma pakkumisi. Pangad peavad leidma sellises olukorras oma rolli. Meie roll on pakkuda teenust odavalt ja turvaliselt. Me peame tundma vastutust.

Selle aasta lõpus lansseerime paberivaba kontori. See tähendab, et klient tuleb panka ja kõik käib ID-kaardiga. Ta ei saa ühtegi paberit. Kõik tuleneb sellest, et praegu tekitab paberimajandus meile nii palju arhiivimaterjali, et iga aasta pikendame seda ühe kilomeetri võrra. Kasvõi juba rohelise mõtteviisi pärast pole meil seda paberarhiivi vaja.

Teine samm on see, et kui klient on harjunud digitaalse allkirjastamisega, siis tal polegi vaja kontorisse tulla. Ma arvan, et pangandus on praegu suure revolutsiooni lävel.

Lisaks teeb SEB praegu Eesti ajaloo kõige suuremat nõustamiskampaaniat ettevõtetele. Me külastame kahe kuu jooksul 900 firmat ja ühtlasi uurime, mida nad kavatsevad lähitulevikus teha. Tartus oleme jõudnud ära käia kahekümnes seitsmekümnest.

Praegused andmed on sellised, et pooled ettevõtted plaanivad lähitulevikus töötajaid juurde palgata, kaks kolmandikku ennustavad käibe kasvu enam kui 5 protsenti ja 40 protsenti plaanivad siseneda uutele eksporditurgudele.

Enamik plaanib teha investeeringuid rohkem kui 30 000 eurot. See kõik näitab optimistlikku suhtumist ning ärilises kontekstis on Tartu selline piirkond, kus muresid on olnud kõige vähem. Ettevõtlusaktiivsust ning innovatsiooni on siin kõvasti. Jätkake samas vaimus.