Mees lubas Facebookis korrata Breiviku tegusid

Facebook’i postitatud ähvarduse peale võtsid mehe tuttavad ühendust politseiga, sest kirjutis ei andnud neile rahu. Foto: Politsei

Mida teha kui näed, et su sõber postitab Facebooki suhtlusportaali seinale hirmsa ähvarduse? Ühe Jõgeval elava mehe sõbrad pidasid ähvardust sedavõrd tõsiseks, et teavitasid sellest politseid.

Esmaspäeval jõustus Tartu maakohtu otsus 28-aastase Rein Karu kriminaalasjas, millega meest karistati ühe aasta pikkuse tingimisi vangistusega. Karistuse tõi mehele suhtlusportaali postitatud lubadus korraldada massitulistamine. Teadaolevalt on see esimene Eestiga seotud Facebooki ähvardus, mis on jõudnud kohtulahendini.

«Uskuge või mitte aga ma teen selle massitulistamise ära...kuskil baaris lihtsalt avaks publiku pihta tule...nagu Breivik2,» kirjutas Karu oma Facebooki seinale 21. septembril kella 22 paiku. Ähvardus oli näha enam kui poolele tuhandele virtuaalsõbrale, kellest nii mõnigi pidas antud avaldust oma turvatunnet riivavaks.

Virtuaalsõpradest esimene teatas ähvardamisest politseile juba kella 1.30 paiku öösel. Peagi tuli teateid veel, kinnitas Lõuna prefektuuri organiseeritud ja raskete kuritegude talituse juht Ain Balder.

Järgnes haarang

Samal ööl valves olnud Jõgeva kriminaalpolitseinik asus kohe infot kontrollima ning ta tegi kindlaks ähvardaja asukoha. Hommikul saadeti hoonet kontrollima Jõgeva politseiametnikud, kes nuputasid välja kavala plaani, kuidas kurjategija majast välja meelitada ja teisi inimesi ohtu panemata kinni pidada. Millise võttega mees majast välja saadi, jättis Balder targu täpsustamata.

Peagi väljus kahtlustatav isik hoonest ning maja nurga taha varjunud politseiametnikud paiskasid ta pikali, panid käed raudu ning viisid arestimajja.

Seejärel otsiti mehe eluase põhjalikult läbi. Tulirelvi ja lõhkeaineid aga ei leitud.

Et isik rikkus ähvardusega inimeste turvatunnet, alustati tema suhtes kriminaalmenetlust paragrahvi järgi, mis käsitleb avaliku korra rasket rikkumist relvaga ähvardades.

Lisaks isiku ja tema elukoha läbiotsimisele kontrollisid kriminaalpolitseinikud ka tema arvuti sisu, kogusid menetluseks tarvilikke tõendeid ning kuulasid mehe üle.

Balderi sõnul ei saanud politsei teatele reageerimata jätta, sest nii Soome kui Saksamaa koolitulistamistele on alati eelnenud hoiatus internetis. Lisaks on ka Eesti politseinikel endil paari aasta tagune kogemus Tartu kommertsgümnaasiumi juhtumiga, kus noormees ähvardas korraldada koolihoones veresauna.

Jõgeva juhtumit oli Balderi kinnitusel võrreldes kommertsgümnaasiumi looga lahendada siiski lihtsam, sest Facebookis esineb inimene oma nime all. Toona tuli korrakaitsjatel paluda abi välismaa kolleegidelt, et anonüümne ähvardaja kindlaks teha.

Otsis tähelepanu

Ähvarduse internetti kirjutanud mees põhjendas ülekuulamisel oma seadusevastast tegu tähelepanuvajadusega. Politsei jättis mehe 48 tunniks arestimajja, kuid ähvardus jäi veebikeskkonda üles, mistõttu said kirjutise kohta murelikke teateid ka veebikonstaablid.

Lõuna prefektuuri veebikonstaablid Maarja Punak ja Andero Sepp said ähvardusest omakorda kumbki neli teadet. Punaku sõnutsi tundsid politsei poole pöördunud inimesed end sellist kirjutist lugedes puudutatuna.

«Kui muidu tuleb teateid konkreetsete isikute ähvardamise kohta, siis suure massivägivallaga ähvardamine on veebikonstaablite ajaloos esmakordne,» märkis Punak. Tema tähelepanekud näitavad, et üksteise ähvardamist tuleb ette nii laste kui täiskasvanute seas.

Täiskasvanute ähvardused on enamasti karmimad. «Näiteks lubatakse kellegi lähedaste elu kallale kippuda.» Sellisel juhul saadavad veebikonstaablid informatsiooni edasi menetlusõigusega struktuuriüksustele või soovitavad kannatanutele, kuhu täpselt pöörduda.

Antud juhtumi puhul on nii Balder kui Punak on ühtviisi rahul, et suhtlusvõrgustiku kasutajad nii aktiivsed olid. Ka edaspidi ootab politsei inimeste teateid kõikvõimalike veebiilmingute kohta, mis ohustavad meie turvalisust. «Pigem kirjutage veebikonstaablile rohkem kui vähem,» lisas Punak.