/nginx/o/2011/11/24/850752t1h9491.jpg)
Riin Tamm astub sinise ja rohelise sääre välkudes hoogsalt mööda tänavat ja vaatab julgelt vastu igaühele, kes teda silmanurgast takseerib. «Jah, ma tean küll, et mul on eri värvi jalad,» ütleb tema kelmikas pilk. «Jah, need peavadki sellised olema!»
Riin Tamm armastab värve ega karda massist eristuda. Ükskord küsis keegi laborist, kas ta paneks jalga ka niisugused retuusid või sukkpüksid, millel on eri värvi sääred.
Riin noogutas: «Muidugi!» Ja sattus siis välislähetuses poodi, kus nägi, et niisugused sukkpüksid on päriselt olemas.
«Need ma ostan,» lausus ta õhinaga ega löönud risti ette.
Inimesegeneetik
Riin Tamm on Tartu Ülikooli biotehnoloogia õppetooli inimesegeneetika doktorant, kes unistab sellest, et ta võiks olla inimestele abiks raskete haigustega võitlemisel ning nende elueale täisväärtuslike aastate juurdevõitmisel.
Ta on seda meelt, et teadust tuleb laborist välja viia ning otsekui selle püüdluse elluviimiseks valiti Riin Tamm tänavu teadusaasta saadikuks – meditsiini ja geneetika valdkonnas.
«Ma olen väga uhke! Minu meelest on see nii suur tunnustus,» ütleb ta.
Sihtasutus Archimedes on nimelt koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga palunud reaalteaduste harusid esindama silmapaistvad teadlased, kes sõidavad mööda maad ringi ning osalevad põnevatel sündmustel koolides ja huvikoolides või akadeemilistes asutustes.
Tänavusest 26st teadusaasta saadikust vaid neli on naised.
«Ja ainult kaks, mina sealhulgas, noored doktorandid,» ütleb Riin Tamm. «Kui me esimest korda kõik kokku saime, siis mõtlesin, et mida mina küll siin koos nende hallipäiste professoritega teen?»
Nüüd tunneb Riin Tamm, et ta võib olla müüdimurdja.
«Ma saan noortele öelda, et vaadake mind! Teadlased on noored ja ilusad inimesed, mitte tingimata väljaveninud kuuega laborirotid,» räägib Riin Tamm. «Kõik sobivad teadlaseks, tulge! Lahe on.»
Riin Tamm kasvas lapsena Põlva lähedal Peri külas ja Põlvas, kust ta otsustas minna pärast põhikooli Tartusse Miina Härma gümnaasiumi, sest vanem õde oli sama tee juba läbi käinud.
«Mul ei olnud lapsena selliseid unistusi, et tahan iga hinna eest baleriiniks või kosmonaudiks saada,» ütleb Riin. «Ja kuigi mu mõlemad vanemad on arstid, ei tahtnud ma arstiks. See, et olen end sidunud inimese ja inimesegeneetikaga, on tulnud hoopis hiljem, ehk kuskilt keskkoolipäevilt.»
Praegu näeb Riin Tamme töötamas pikki päevi Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi laboris. Hiljemalt järgmise suve lõpuks peab ta valmis saama doktoritöö, mille eesmärk on astuda edasi uus samm pikal teel, mis tulevikus aitab leida igale inimesele sobiva ravimi õiges doosis ja õigel ajal.
Silmad löövad särama
Farmakogeneetika ongi valdkond, millest rääkides löövad Riin Tammel silmad päriselt särama. Teadlane selgitab, et ravimi sobivuse määrab see, kas ja kui kiiresti ravim organismis laguneb. Ravimit lagundada aitab aga üks valk ehk ensüüm. Kui inimesel on geenides mutatsioonid, siis ravim ei mõju.
Ravimi sobilikkuse ja ensüümide aktiivsuse uuringuid on tehtud varemgi, kuid Riin Tamme uuringud puudutavad väga kitsa kasutusalaga ravimeid, mida vajavad leukeemiahaiged.
Näiteks uurib ta tiopuriin-metüültransferaasi ehk TPMT-geeni. Umbes kümnel protsendil Eesti elanikest leidub seal mutatsioone. See tähendab, et vähemalt ühele inimesele kümnest need ravimid ei mõju.
Tänu Riin Tamme avastustele on haiglad juba hakanudki leukeemiahaigetele vastavaid geneetilisi teste tegema.
Tartu Ülikooli biotehnoloogia õppetooli juhataja on professor Andres Metspalu. Tema on leidnud, et noorel ja uljal teadlasel peab olema käsil ikka rohkem kui üks projekt ning seepärast meelitas ta Riin Tamme ka pikaealisust uurima.
«See on jube keeruline teema, palju keerulisem kui mingi haiguse uurimine – tõepoolest,» ütleb Riin Tamm ja selgitab, et pikaealisust mõjutab keskkond, see, kuidas inimene on kasvanud ja mida ta sööb ning koguni see, kuidas ta end emaüsas tundis.
Pikaealisi naisi on palju rohkem kui mehi, aga mehed, kes kõrgesse ikka jõuavad, on millegipärast palju tugevamad kui nendeealised naised. «Siin on mingi uskumatu mehhanism,» räägib Riin Tamm. «Mehi ja naisi peaks lausa eraldi uurima – tööd siin jätkub.»
Riin Tamm ütleb, et tema vanaema õde on 97-aastane ning kui vanematekodus nädalalõppudel sauna köetakse, käib vanatädi alati saunas. «Muidugi, me aitame teda, aga ta on erakordselt tubli,» imetleb Riin Tamm. «Tema õde ehk mu vanaema suri aga aastaid tagasi leukeemiasse.»
Riin Tamm ütleb, et iseenda DNA-d ei ole ta iial uurinud. Isegi kiusatust ei ole tekkinud, sest millegipärast ta ei taha teada, mis tal täpselt seal genoomis on.
Siiski usub Tamm, et tal on päris head geenid, pidades silmas lastearstist ema ning veterinaarist ja keskkonnaametnikust isa, kes mõlemad on terved kui purikad.
Isa kriitika
Isa Andres Tamm hakkabki muhelema, kui tütart iseloomustab. «Missugune isa oma last ei kiidaks,» ütleb ta.
Edasi räägib isa, et lapsepõlves ei märganud ta midagi, mis oleks võinud ennustada Riinu teadlaseks pürgimist. Pigem oli tüdruk selline vaikne ja häbelik, kes seltskonnas olemist sugugi ei hinnanud. Isal tekkinud koguni mure, kuidas tüdruk tulevikus oma elu ja suhetega hakkama saab.
«Aga nüüd ma näen, et järjekindlust ja otsustavust tal on,» sõnab Andres Tamm.
Ainus asi, mis isale tütre puhul mõistatuseks jääb, on kiindumus reggae-muusikasse ning tema riietumisstiil.
«Me pole kunagi kodus niisugust muusikat kuulanud,» imestab isa. «Ja mis rõivastesse puutub, siis päris igale poole ikka niimoodi ilmuda pole sobilik.»
Riin Tamm ise teab täpselt, et kiindumus reggae-muusikasse pärineb tal ühest armumisest rastapatsidega mehesse, kes klubipidudel diskorina plaate keerutades ta ära nõidus ning kelle puhul hiljem välja tuli, et ta on teoloog.
«Mäletan, kuidas ma esimese kursuse tudengina tema poole õhkasin ja mõtlesin, et tahaksin ise ka kunagi nii-ii tark olla,» räägib Riin Tamm. «Mina olin just asunud õppima geenitehnoloogiat, tema oli religioosne inimene – me olime täiesti erinevatest maailmadest, aga meil mõlemal oli põnev! Ta on mind väga palju mõjutanud.»
Riin Tamme ekstravagantset väljanägemist toetab aga moekunstnik Triinu Pungits, kellega ta on sõbraks saanud pärast seda, kui sattus ühele moeüritusele.
«Triinu Pungitsa looming istub mulle nagu valatud,» ütleb ta. Nüüd ongi nii kujunenud, et kõik oma garderoobi olulised esemed tellib Riin Tamm kunstnik Triinu Pungitsalt. Ja mõnikord, kui moeloojal on vaja oma karjääri tarvis midagi pildistada, valib ta modelliks tuttava teadlase Riin Tamme.
Täiesti tavaline naine
Riin Tamm arvab, et tal on elus praegu väga mõnus aeg. Kõik, mis ta teeb, meeldib talle üliväga. Talle meeldib tema uurimisteema, meeldivad tudengid, keda ta juhendab, ning rahvusvaheline koostöö kolleegidega mitmel pool maailmas.
Aga talle meeldib ka niisama kodus olla, kus kõik on seatud tema maitse järgi.
«Kuigi minust kirjutatakse mõnikord lehes ja mind intervjueeritakse televisioonis, olen ma tegelikult täiesti tavaline naine,» räägib ta. «Mulle meeldib koristada ja süüa teha ning õueski haaran hea meelega mõne tööriista kätte.»
Riin Tamm ütleb, et eriti õnnelik on ta praegu selle üle, et on lõpuks kohtunud inimesega, kes ei näe temas ainult paduteadlast, vaid naeruhimulist tüdrukut, kellega võib ükskõik millest rääkida. Ning kes ise on väga loominguline inimene, kel on kuldsed käed, kes joonistab hästi ja oskab teha maailma ilusaimaid fotosid ning kelle nimi on Tarmo Annok.
CV
• Sündinud 12. augustil 1981 Tartus.
• Õppis Põlva keskkoolis ja Miina Härma gümnaasiumis. Asus 2001. a Tartu Ülikooli geenitehnoloogiat õppima.
• TÜ Eesti Geenivaramu erakorraline teadur, omandab doktorikraadi, keskendudes farmakogeneetikale.
• Liitunud mitme teadusorganisatsiooniga, nagu Eesti Biokeemia Selts, Eesti Inimesegeneetika Ühing, Eesti Gerontoloogia ja Geriaatria Assotsiatsioon.
• Kasvanud koos vanema õe Piretiga, kes on Tartu Ülikooli tõlkemagister. Ema Kai on lastearst, isa Andres hariduselt veterinaararst.
• Elab koos Tarmo Annokiga.
/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)