Tänavu tõenäoliselt riigi koolitustellimuseta jääv Tartu Ülikooli maalikunsti õppetool tõrjub haridus- ja teadusministeeriumi kriitikat õppetöö korralduse kohta. Rektor väidab, et õppetooli sulgemine pole veel kindel.
Kadumisohus maaliosakond tõrjub kriitikanooli
24. mai 2011, 12:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maalikunsti õppetooli programmijuht, 1997. aastast tänaseni maalikunsti professori ametis olnud Jaan Elken ütles, et talle on jäänud väited õppetooli puudustest arusaamatuks.
«Kui 2010. aasta kevadel oli üleminekuhindamine, leidis hindamiskomisjon sisuliselt ainsa asjana, et meie ruumid võiks olla paremad,» meenutas Elken. «Meil on just praegu väga hea tase, aga kunst pole muidugi võidujooks.»
Elken märkis, et maaliõppetooli arvustanud hindamiskomisjoni ei kuulunud mitte ainsatki maalikunsti spetsialisti.
Komisjon andis armuaega
Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri üheksaliikmeline hindamiskomisjon leidis mullu mais, et Tartu Ülikooli maaliõppe kvaliteet, selleks vajalikud ressursid ja jätkusuutlikkus vastavad riiklikele nõuetele vaid osaliselt. Komisjon märkis, et maalikunsti õppekava eesmärgid on ähmaselt sõnastatud, kava arendusse pole kaasatud piisavalt tudengeid ja tööandjaid.
Veel heitis komisjon ette, et õppetoolil puudub koostöö Tartu Kõrgema Kunstikooli ja kunstiakadeemiaga, liiga vähe üliõpilasi täiendab end välismaal, kehvalt on korraldatud tagasiside saamine õppe kvaliteedi kohta ning iga aastaga on eriala lõpetajaid üha vähem.
Komisjon tegi haridus- ja teadusministeeriumile ettepaneku pikendada Tartu Ülikooli õigust anda maalikunsti bakalaureuseõpet aastani 2013. Tänavu aprillis tegi ministeeriumis tegutsev riikliku koolitustellimuse komisjon omakorda ettepaneku vähendada kõrgkoolidele esitatavat riiklikku koolitustellimust kõigil erialadel, kus koolitusõigust on pikendatud tähtajaliselt.
1988. aastal avatud maalikunsti õppetooli nimekirjas on üle 40 tudengi. Riikliku tellimuse sai Tartu Ülikool erialale 1996. aastal. Esimesel neljal aastal maksis riik viie õppekoha eest, siis kolm aastat üheksa üliõpilase koolikulu. Järgnesid kõikumised paari koha võrra üles- ja allapoole, mullune 14 tudengi vastuvõtt oli rekord.
Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Mart Laidmets kinnitas, et ministeerium polegi veel teinud Tartu Ülikoolile ettepanekut maalikunsti õppetool sootuks kinni panna, vaid piirduda esialgu vastuvõtu kärpimisega.
«Ettepanek oli vähendada, kuid läbirääkimistel ülikoolidega leidis vastaspool, et lihtsalt vähendamisel pole mõtet, targem oleks teha radikaalsem otsus,» avaldas Laidmets.
Tartu Ülikooli rektor Alar Karis väitis aga, et ülikool pole veel otsustanud ei maaliõppetooli kaotada ega seda iga hinna eest alles jätta.
«Ma tuletan meelde, et kunagi oli ju maaliõpe ülikooli kulul ja teiseks on kõrval Tartu Kõrgem Kunstikool, kellega koos on võimalik maali arendada,» arutles Karis. «Aga need on spekulatsioonid, sest meil pole selgust, kas ja kui palju maaliõpet vähendatakse.»
Lõpetajaid jätkub
Jaan Elken rõhutas, et õppetooli erilise potentsiaali tagab just kuulumine Tartu Ülikooli, sest tudengitel on võimalus saada maaliõppele lisaks väga heal tasemel loenguid filmiajaloost, esteetikast ja muudest vabaainetest.
Ta lisas, et kuna paljud tudengid on sunnitud õpingute kõrvalt töötama või saanud lapsevanemaiks, kipub diplomini jõudmine tõesti paljudel venima, kuid tänavu on lõpetajaid tervelt 13: neli magistrantuuris ja üheksa bakalaureuseõppes.
«Meie lõpetajad annavad põhiosa Eesti Kunstiakadeemia magistrantidest,» märkis Elken.
Pühapäeval saatis Tartu Kunstnike Liit protestiks maaliõppetooli sulgemisplaani vastu avaliku kirja valitsusele, haridus- ja teadusministeeriumile ning Tartu Ülikoolile.
«Leiame, et selline otsus riivab tõsiselt Tartu Kunstnike Liidu põhikirjalisi eesmärke ja huve ning on tõsiseks ohuks kultuuri arengule kogu regioonis,» teatas liit. «Arvestades maaliosakonna lõpetanute panust ja rolli Eesti kunstiruumis, on väide osakonna kvaliteedi keskpärasusest vastuvõetamatu solvang kogu Eesti kunstiruumile.»