Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Linnutundjad otsisid metsast haruldast kassikakku

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kassikakk Alaveski loomapargis.
Kassikakk Alaveski loomapargis. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Terve selle nädalavahetuse otsisid ornitoloogid ja loodushuvilised Valgamaal Soontaga kaitsealal ja selle ümbruses jälgi üha haruldasemaks muutuvast kassikakust. Leida õnnestus üks sulg, kuid märke tema pesitsemisest paraku mitte.

Üles leida õnnestus kaku puhastusauk raiesmiku serval, kus lind käib oma sulestikku hooldamas. Selle juurest õnnestus leida ka sulg, mis kinnitab, et lind elab seal ja kasutab oma elupaika, rääkis kotkaklubi Tartumaa piirkonna esindaja Urmas Abel. Pesapaika aga otsijatel leida ei õnnestunud. Abeli sõnul on tõenäoline, et isaslind huikas kevadel üksi metsas, emaslind jäi tal aga leidmata. «Ilmselt on see ainus sisemaa kassikakk Eestis,» lisas ta. Suurem osa Eesti kassikakkudest elab rannikualal, mis on tema eluks sobivam.

Luitemaa looduskaitseala Pärnumaal võib pidada kassikakule soodsaimaks kohaks Eestis. Kohe, kui kevadpäike hakkab pesapaigale paistma, on seal mõnus soe poegi välja haududa, nagu rääkis Abel. Samuti saab lähikonnast kerge vaevaga püüda mõne kajaka või jänese. Ilmselt samal põhjusel võib kassikakku kohata isegi Pärnu linnas.

Sisemaal on tema arvukus aga väga napp. Kui rebasest saab neli kilo kaaluv metsik kiskjalind kerge vaevaga jagu, siis metssiga on tema pesa põhiline vaenlane. Viimastel aastatel on seakatku tõttu metssigu tublisti vähemaks kütitud, see aga ei pruugi tuua linnuliiki metsadesse tagasi. Abel tõdes, et avatud prügila, kus elaks palju rotte, aitaks märksa rohkem.

Kassikaku otsimise talgutel lõi kaasa 23 linnuhuvilist. Lisaks loeti kokku ka kõik teised kohatud linnuliigid ning püüti saada infot teiste kaitsealuste liikide kohta. Näiteks õnnestus leida seni teadmata väike-konnakotka pesa. Samuti avastati veel mitu suurt pesa, kelle omanikku aga kohe tuvastada ei õnnestunud. Kellele need kuuluvad, sellele loodavad linnutundjad vastuse saada kevadel.

Kassikakk on Eestis esimese kategooria kaitsealune linnuliik, kelle arvukus on viimase veerandsaja aasta jooksul tunduvalt vähenenud. Linnutundjad hindavad pesitsevate kassikakkude arvukuseks Eestis kuni 60 paari. Tegelikkuses on see arv aga ilmselt väiksem, leidis Abel.

Kassikakud pesitsevad maapinnal, enamasti valgusküllases vanas männimetsas, seetõttu ohustavad neid röövloomad. Kassikakk on paigalind, kes kasutab samu elupaiku aastakümneid.

Märksõnad

Tagasi üles