/nginx/o/2017/09/21/7124543t1hb392.jpg)
Täna Tallinnas algavale Euroopa noorte teadlaste konkursile sõitvad Anni Britta Pajoma ja Jasper August Tootsi olid aasta eest veel tavalised õppurid. Esimene neist käis Jaan Poska gümnaasiumis ja teine Hugo Treffneri gümnaasiumis ning mõlemad paistsid silma innu poolest end proovile panna teadust tehes.
Anni Britta Pajoma oli leidnud põneva teema tänu oma bioloogiaõpetajale Lauri Mällole. «Tegelikult läksin ma tema juurde jutuga, et tahaksin teha mingit tööd geneetiliselt muundatud organismidest. Mulle oli tähtis, et oleks huvitav ja saaks laboris midagi praktilist teha,» kirjeldas ta.
Õpetaja Mällo otsis talle kontaktisiku – Merike Jõesaare Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudist – ning Anni Britta Pajoma sai võimaluse süveneda bakterisse, mida leidub reostatud keskkondades, ka Narva lahes, ning mille nimi on Pseudomanas pseudoalcaligenes C70.
Jasper August Tootsi perekonnas on kõik arstid ning bioloogia ja meditsiin on teda lapsest saadik huvitanud. Tema valis gümnaasiumis oma uurimistöö teemaks geneetika ning pärast seda, kui ta oli saatnud kirja ülikooli mitmesse laborisse, tuli kõige huvitavam vastus Tartu ülikooli kliinilise geneetika keskusest professor Katrin Õunapilt.
Mulle oli tähtis, et oleks huvitav ja saaks laboris midagi praktilist teha, kirjeldas Anni Britta Pajoma.
Seejärel tekkis Jasper August Tootsil võimalus töötada professor Õunapi ja tema doktorandi Hardo Lilleväli töörühmas ning nüüd võib öelda, et ta on andnud oma väikse panuse selleks, et Eestis sõelutaks läbi kõik vastsündinud juba nende teisel elupäeval ühe päriliku haiguse, galaktoseemia suhtes.
Anni Britta Pajoma ja Jasper August Tootsi jõudsid oma teadustööga kõigepealt Eesti konkursil kolme esimese hulka ning seepärast esindavadki nad sel nädalavahetusel meie riiki sel Euroopa noorte teadlaste konkursil.
Lisaks tartlastele on seal ka Brita Laht Saaremaa ühisgümnaasiumist.
Anni Britta Pajoma sõnul suudab see keerulise nimega bakter Pseudomanas pseudoalcaligenes C70 lagundada toksilisi aromaatseid ühendeid fenooli ja salitsülaati. Teadlaste huviorbiidis on bakter olnud sellepärast, et tavaliselt ei ole bakteritel ühe aine lagundamiseks mitut geeni, aga selle bakteritüve ühel geenil on lisakoopia. Seetõttu on sel bakteril ka erakordne võime tööstusliku või õlireostuse tagajärjel saastunud alade bioogilisel teel tervendamiseks.
Mingit otsest avastust Anni Britta Pajoma enda nimele küll kirjutada ei saa, aga võib öelda, et juba õpilasena on ta saanud hea kogemuse tööst laboris ning usu sellesse, et suurte naftareostuste korral ei pruugi aidata vaid tehnoloogiast ja reostuse kokkukorjamisest, vaid tõhus abi tõuseb hoopis mikroorganismidest, mida näiteks 2010. aasta naftareostuse korral Mehhiko lahes ka kasutati.
Jasper August Tootsi uurimistööst rääkides tuleb selgitada, et galaktoseemia on üks harva esinev geneetilise päritoluga ainevahetushaigus, see on kõige ebaõiglasem haigus üldse, mis võib vastsündinut tabada – selle diagnoosiga laps ei tohi saada tilkagi ema rinnapiima.
Professor Katrin Õunap märkis, et Jasper August Tootsi liitus nende töörühmaga 2015. aasta sügisel, aidates Eestis sisse töötada galaktoseemia sõeluuringuks vajaminevat Beutleri testi. Ta osales laboritöös viie kuu jooksul keskmiselt kaks korda nädalas.
Praegu jätkab kõikide vastsündinute sõelumist galaktoseemia suhtes doktorant Hardo Lilleväli üksinda. Katrin Õunap selgitas, et esialgu on see veel juhtprojekt, mis on rahastatud Eesti teadusagentuuri välja antud personaalsest toetusest.
«Selliste projektide juurutamisel on väga oluline saada need töösse kliinilisse praktikasse,» rõhutas Õunap. Ta märkis, et Eesti meditsiinigeneetika selts on teinud juba kaks korda taotluse Eesti haigekassale sellise tervishoiuteenuse osutamiseks, ning loodab sealt lõpuks ometi toetavat vastust.
«Ideid võib olla, aga kui finantse ei ole, siis ei ole headest üliõpilastest ja õpilastest mingit kasu,» tõdes Õunap.
Euroopa noorte teadlaste konkursipäevadel Tallinnas tutvustavad 38 riigi õpilased stendiettekannetega oma uurimistööde tulemusi.
Kokku esitletakse 89 uurimistööd ja projekti, mis ulatuvad kas inseneeria, bioloogia, keemia, keskkonna, meditsiini, materjali- ja arvutiteaduste, matemaatika ja füüsika või sotsiaalteaduste valdkonda.