Indrek Ranniku: kaasamise kunst

Indrek Ranniku. Foto: Margus Ansu

Linna elu korraldamine käib pisiasju puudutavatest üksikotsustest kuni linnaelu pikka aega suunavate otsusteni. Kõik need otsused on tähtsad. Sel sügisel valmivad ja jõuavad volikokku neist kolm strateegilist: linna üldplaneering ja linna arengukava aastani 2025 koos eelarvestrateegiaga.

Nende koostamine on käinud demokraatlikul teel: olid arutelud, debatid, ideekorjed, avalikud väljapanekud, vaidlused. Kes osalesid, teavad nende pikkust ja sisu. Üldplaneeringu teemad «tuulutati» aruteludel põhjalikult läbi. Alates sildadest, miljööväärtustest, kergliiklusest, looduskaitsest, tänavatest, koerte jalutusplatsidest, linnaaiandusest,  gaasitorudest, kaugküttest, trammiteedest, monorelssidest, parkimisest kuni linnaruumi üldise arengu küsimusteni. 

Arutelude arv ja põhjalike ettepanekute hulk (linnaosade seltsid, kodanikuühendused!) näitasid hoolivust linna tuleviku suhtes.

Nagu seaduski määranud, on ettepanekute kaalumise keeruline roll linnavalitsusel, seejärel volikogul. Pole lihtne, igal ettepaneku tegijal on oma arusaam ja mure, mis esitati ettepanekus argumenteeritult.

Kaalumine pole lihtne, igal ettepaneku tegijal on oma arusaam ja mure, mis esitati ettepanekus argumenteeritult.

Reljeefseimalt on see väljendunud kesklinna olemuse, aga ka looduse (looduskaitse) ja linlaste elamiseks-töötamiseks vajaliku keskkonna arendamise vastasseisu kaudu. Linnavõim peab leidma tasakaalu looduse, elukeskkonna, majandusliku arengu, liikluse korraldamise ja muude linnaelu valdkondade vahel. Tartu uue üldplaneeringu puhul on see nüüd tehtud ja üldplaneering valmis kehtestamiseks. 

Mitmelt poolt on tulnud mõtteid jätta üldplaneeringu kehtestamine peatselt valitava uue volikogu teha. Sisuliselt poleks see minu arvates kindlasti õige. Üldplaneeringu koostamine, vaidlused, arutelud, vaheotsused, kaalutlused on olnud nimelt praeguse linnavalitsuse ja volikogu töö. Otsuse edasilükkamine oleks piltlikult öeldes olukord, kus ülikool on läbitud, kuid jäetakse kaitsmata lõputöö ja tegemata viimane eksam. 

Samas planeerimisotsused on alati aja- ja kohakesksed. Ükski otsus ei ole siinkohal igavene. Arengukava vaatame üle igal aastal, ka üldplaneeringu puhul selgitatakse muutmisvajadus.

Lõpetuseks kesklinnast. Kesklinna üldplaneering kehtestati mullu kevadel ja nüüd arutelu ei avatud. Oleme pidanud oluliseks  keskusfunktsiooni osakaalu ning kvaliteedi parandamist, ka kesklinna tähtsust aktiivse kultuurielu ja alternatiivse kultuurielu toimumiskohana. Selleks tuleb leida hea asukoha ja piisava suurusega hoonestusalad.

Tartu morfoloogia – linnaruumi kompaktne kuju – annab tugevad eelised sellise linnaruumi kujundamisele. Haljasalade vähenemine, mis kompenseeritakse linnahaljastuse kvaliteedile lisatähelepanu pööramisega, on vaid üks komponent mõjuspektri tervikpildis, mis ei saa olla ainuke alus strateegilise otsuse langetamisel.