/nginx/o/2017/09/11/7091825t1h3e62.jpg)
Selle etapi võib selja taha jätta, riigikohus on otsuse teinud, võttis Konguta vallavolikogu esimees ning 2010. aastast 2016. aasta kevadeni Konguta vallavanemana töötanud Aivar Õun kokku vähemalt kuus aastat kestnud vaidlused Vellaveres Reino kinnistul asuva Kulbilohu krossiraja rajamise kohta.
«Ülesõitmise tunne on,» tõdes külaseltsi, MTÜ Vellavere juhatuse liige Ingrid Mardi, kellele riigikohtu otsus tuli halva üllatusena. «Me ei leia enam rohkem mooduseid, kuidas end maksma panna. Kahju küll.»
Vellavere külaselts hakkas Kulbilohu krossiraja pärast tegutsema 2012. aastal, kui algas ehitusloata rajatud stardimaja ning samuti ehitusloata käinud raja asfaltimise ning kõrge piirdeaia ja muldvallide rajamise tagantjärele seadustamine.
Et rajatis seadustada, algatas Konguta vallavalitsus 2013. aasta sügisel Aivar Õuna poja elukaaslasele kuuluva Reino kinnistu detailplaneeringu. Keskkonnamõjude strateegilist hindamist ei pidanud vallavalitsus vajalikuks algatada, piirduti keskkonnamõju eelhinnangu eksperdiarvamusega.
Vellavere külaselts esitas Reino detailplaneeringule hulga vastuväiteid ja ettepanekuid, mida kohalik volikogu aga ei arvestanud. Nii pöördus külaselts Tartu maavanema poole. Maavanem kiitis detailplaneeringu 2014. aasta kevadel heaks ning pärast seda kehtestas selle Konguta vallavolikogu.
Siis alustas külaselts kohtuteed, et tühistada Konguta vallavolikogu Reino kinnistu detailplaneeringu kehtestamise otsus ning kohustada Konguta vallavolikogu keelama õigusliku aluseta ehitatud rajatise kasutamist.
«Keegi ei taha kohtus käia,» ütles MTÜ Vellavere juhatuse liige Raimond Pihlap. «Meie võtsime selle tee aga ette, sest sellel lool on oma kurb pool – vallavolikogu ei arvestanud kohalike arvamust, vald seisis arendaja, mitte oma inimeste poolt.»
Võimu ja avaliku arvamuse kaalukauss planeerimismenetluses on senisest rohkem kaldu avaliku võimu poole, tõdes advokaat Veiko Vaske.
Halduskohus otsustas, et vald pole krossirada seadustades eksinud, ringkonnakohus andis õiguse külaseltsile. Ringkonnakohtu otsuse kaebasid riigikohtusse edasi Reino kinnistu omanik ja arendaja Sandra Reinsalu ning MTÜ Reinsalu Sport.
Juuni lõpus rahuldas riigikohus Sandra Reinsalu ja MTÜ Reinsalu Sport kassatsioonikaebuse, mis tähendab, et ringkonnakohtu otsuse enamik punke on tühistatud ning Vellavere külaselts jäi vallale ja krossiraja arendajale alla.
«Kui selles ei ole midagi uut, et ilma loata valmis ehitatud objekte võib korrektse menetlusega tagantjärele nii-öelda seadustada, siis riigikohus kinnitas sealjuures kohaliku omavalitsuse väga laia otsustusvabadust menetluse korrektseks lugemisel,» võttis riigikohtu otsuse kokku Vellavere külaseltsi esindanud advokaadibüroo Sorainen advokaat Veiko Vaske. «Võimu ja avaliku arvamuse kaalukauss planeerimismenetluses on senisest rohkem kaldu avaliku võimu poole.»
Kuigi Vellavere külaseltsi arvamused-ettepanekud Kulbilohu krossiraja kohta jäävadki arvestamata, on riigikohtu kõnealusel otsusel mõju tulevikus.
«Antud otsus kinnitab kaebajate väidet, et tegemist on olulise ruumilise mõjuga objektiga, mille olulisi parameetreid muudeti ning sellise muudatuse korral pidi planeeringu koostamisel kaasnevaid keskkonnamõjusid igal juhul hindama,» selgitas Veiko Vaske.
«Selles osas olid nii ringkonnakohus kui riigikohus ühel meelel, et mõjude hindamise kohustus kehtib vaatamata sellele, et krossirada oli mingil kujul juba varem olemas. Laiendamise ja ümberehitamisega, kus sisuliselt õmmeldi nööbile külge uus pintsak, keskkonnamõju kahtlemata kasvas,» rääkis ta.
Tulevase praktika mõttes tähendab see seda, et kui keegi kavandab näiteks juba olemasoleva tehase või prügila laiendamist, siis laienduse planeerimisel ei saa tugineda ainult väitele, et olulise mõjuga objekt on juba olemas, vaid sarnaselt objekti ehitamisega tuleb ka selle laiendamisel loa andmist põhjalikult kaaluda.
Ta lisas, et kohus ei näinud detailplaneeringu menetluslikes puudujääkides sisulist probleemi.
«Vaidlustatud otsuses ei käsitletud kohalike suuri vastuväiteid, mis kohtu hinnangul olid planeeringu sisus siiski põhimõtteliselt käsitletud,» märkis ta.
«Samuti möönis kohus, et eelhinnangu alusel tegi keskkonnamõju hindamata jätmise otsuse arendaja pereliikmest vallavanem, kes ilmselt ei saanud olla erapooletu. Õige on küll riigikohtu järeldus, et lõplik otsustusõigus on planeeringu üle vallavolikogul, mitte vallavanemal, kuid tegelikkuses teeb sisulised valikud ära ikkagi vallavalitsus ja paneb volikogu ette ainult «jah» või «ei» küsimuse,» lisas Veiko Vaske.
Kohus on rääkinud, pole midagi kommenteerida, võttis Raimond Pihlap loo kokku. «Aga fakt on see, et Aivar Õun on arendaja pere liige, Sandra Reinsalu laps on Aivar Õuna lapselaps. Seda fakti ei saa kohus muuta,» lisas ta.
«Elva linnapeaks saades ütles Aivar Õun, et eelmine linnapea võeti maha sellepärast, et ei arvestanud Maksimarketi detailplaneeringu juures inimeste arvamusi, tema lubas arvestada. Aga Kulbilohu krossiraja puhul ta seda ei teinud.»
Aivar Õuna sõnul ei tohiks Kulbilohu krossirajal aastas kaks korda peetavad võistlused külaelu arengut takistada. «Laupäevalgi oli seal suur võistlus, mis tõi piirkonda palju rahvast,» märkis ta.
«Tõesti, võistluskalendris on Kulbilohu krossirajal vaid kaks võistlust aastas,» märkis Inge Mardi, kes veedab Vellaveres tihti aega õhtuti ja nädalavahetustel. «Aga pärast riigikohtu otsust on rajakasutus väga intensiivne. Seal käib kogu aeg tegevus, treenitakse nii päeval kui ka laupäeva hommikul kell pool üheksa, neil ükskõik.»
«Kuulen esimest korda, et seal treeningud käivad,» imestas Aivar Õun. «Treeningud on seal lubatud, see on ju kasutuses asi. Eks kodanik peab siis pöörduma raja haldaja või omavalitsuse poole. Volikogu esimees olen lühikest aega, volikogu liige olin päris pikalt ning selle aja jooksul pole keegi seda probleemi tõstatanud. Kui on mure, tuleb valda kiri teha.»
Milleks, küsis Inge Mardi nukralt. «Seni pole meil vallast mingit toetust olnud, vastupidi,» ütles ta.
«Üritad kõrvad kinni panna ja ongi kõik. Arendaja on korduvalt igal pool kinnitanud, et võistluste ajal on külatee sealsetele elanikele vabalt läbitav, aga laupäeva hommikul oli Aivar Õun isiklikult oma autoga blokeerinud väljasõidu Kogrejärve kinnistult ja korraldajad lausa füüsiliselt püüdsid kohaliku elaniku auto liikumist külast välja takistada,» rääkis Mardi.