Oma elu järve jätnud noor pianist väsis ujumast

Ropka paisjärve juurde Külitsel on toodud lilli ja küünlaid uppunud noormehe mälestuseks. Foto: Raimu Hanson

Möödunud nädala kolmapäeval tabas Eesti muusikamaailma valus kaotus, kui 15-aastane andekas pianist Marten Mõru Tartumaal Külitse paisjärve uppus. Ehkki päästeameti esialgse info kohaselt oli õnnetus seotud vette hüppamisega, lükkab prokuratuur selle väite nüüdseks ümber.

«Seni menetluse käigus kogutud tõenditele tuginedes saame kinnitada, et noormees ei hüpanud vette, vaid uppumise põhjustas ujumise käigus väsimine,» ütles Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Raul Heido. «Päästjad ja kiirabiarstid tegid kõik endast oleneva, et 15-aastase noormehe elu päästa, kuid kahjuks see ei õnnestunud.» Heido kinnitas, et uppunud noormees oli kaine.

Lõuna päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Arvi Uustalu sõnul on põhjuseid, miks inimesed oma võimeid ujuma minnes üle hindavad, mitmeid. Ta soovitas alati minna ujuma mitmekesi  ning vältida pimedal ajal ujumist, et oleks võimalik säilitada kaaslastega silmsidet.

«Mida lähemal kaldale ujuda, seda ohutum,» tuletas Uustalu meelde vana tarkust. Nii pole mõistlik ka seltskonnaga suplema minnes korraldada näiteks üle järve ujumise võistlust. Sellisel juhul tuleks kaaslastele häbenemata teada anda, kui inimene pole oma ujumisoskuses kindel ja kardab, et võib poole tee peal väsida.

Päästeamet on juba aastaid teinud ka teavitustööd selle kohta, kuidas uppujat ära tunda. Erinevalt filmides nähtust, kus hädaline vees karjub ja kätega vehib, on uppuv inimene vaikne ja rahulik.

«Alati tuleb vältida paanikat, olla rahulik ja mitte rabeleda, vastasel juhul läheb olukord halvemaks,» soovitas Uustalu käitumist olukorras, kus ujumisel jõud raugeb. «Tuleks vaadata ringi, kas läheduses on ujuvaid esemeid, mis võivad toeks olla ja valida kõige lähem koht, kuhu hakata ennast tõmbama.» Kui muud võimalust pole, peaks uppuja püüdma rahulikult veepinnal püsida.

Veeõnnetuste põhjuseks on Uustalu sõnul lisaks veel ujumise ajal avalduv terviserike ning loomulikult alkohol. «Nooremad ja keskealised purjus ujujad on väga suur ohufaktor,» sõnas Uustalu. Ka laste puhul on uppumisoht suur, kui nad jäetakse veekogu ääres tähelepanuta.

Kuigi ujumisega seotud hoiakute muutmine on väga pikk protsess, on Uustalu sõnul selles vallas inimeste teadlikkus siiski kasvanud. Päästeamet teeb sellekohast ennetustööd nii lasteaedades, põhikoolis kui ka gümnaasiumis. «Õnneks on palju ujumiskoolitusi, nii et noorema põlvkonnaga läheb olukord järjest paremaks,» lisas Uustalu.

Lõuna päästekeskuse kommunikatsioonijuht Marek Kiik märkis omalt poolt, et Tartu kesklinnas on igal aastal olnud juhtumeid, kus noored inimesed jalakäijate sillalt või Atlantise juurest vette hüppavad ning uppumisohtu satuvad. «Õnneks märgatakse neid tavaliselt kiiresti ja päästjatel õnnestub enamasti uppujad elusalt kätte saada. Eks seegi näitab, et noored kipuvad uljuses oma võimeid üle hindama või lihtsalt ei mõtle võimalikele tagajärgedele,» sõnas Kiik.

Vaata päästeameti videost, kuidas märgata uppujat.