Tartust saab alguse Eesti kalleim kortermajade uuendamine

Tähe 2 korteriühistu esimees Tõnis Eelma loodab sel nädalal esitada Kredexile taotluse selle 32 korteriga maja rekonstrueerimiseks. Lisaks maja nutikaks muutmisele soovivad elanikud, et nad saaksid oma korteritele ka rõdud. Foto: Kristjan Teedema

Kesklinna kortermajade ühistud on järgmise poolteise aasta jooksul suure katsumuse ees: kas leidub piisavalt ehitajaid, et ühel ajal rekonstrueerida 22 hruštšovkat sama energiasäästlikuks, nagu peavad paari aasta pärast olema kõik uusehitised.

Tartu südalinna 22 hruštšovka elanikud on nüüdseks suutnud bürokraatiakadalipus nii kaugele jõuda, et võivad, küll veel veidi hinge kinni hoides, öelda: meie majadest saavad Ida-Euroopa esimesed kortermajad, mis on rekonstrueeritud üdini nutikaks ja energiasäästlikuks. 

Euroopa Komisjoni rahastatud projektiga loob Tartu linn nutika linnaosa võrgustikku tõestamaks, et vanu, peagi oma aja ära elanud kortermaju on võimalik ümber ehitada nii, et need kestavad veel aastakümneid ning elanike kulutused kommunaalarvetele on seejärel pea olematud. 

Projektist SmartEnCity ehk maakeeli Tark Tartu saavad kortermajad rekonstrueerimistoetust 102 eurot suletud netopinna ruutmeetri kohta. Kokku saab Tartu toetust 39 000 ruutmeetri peale, see teeb 22 kortermaja. 

SmartEnCity juht Raimond Tamm selgitas, et 22 kesklinna maja valiti välja selle järgi, kes oma paberimajanduse kiiremini valmis sai ning millistel ühistutel on veel üldse võimalik laenu võtta. 

Eurotoetus on aga vaid osa ümberehitustele kuluvast summast. Ülejäänud kuludest 40 protsendi katmiseks küsivad ühistud toetust SA Kredexist, muu tuleb ühistuil endil peamiselt laenurahaga katta. Esimene kortermaja, Kalevi 10, sai ka äsja Kredexist jaatava vastuse, teised on hakanud järjest oma ehitusprojekte sihtasutusele toetuse taotluseks esitama. 

Suured muutused 

Tähe 2 korteriühistu on üks neist, kes loodab sel nädalal rekonstrueerimisprojekti Kredexile üle anda. Ühistu esimees Tõnis Eelma nimetas oma maja suurima uuendusena, mida teised väljavalitud ühistud ei tee, ambitsioonikat plaani ehitada hoone külge rõdud, et elanike elukvaliteeti märkimisväärselt parandada. 

Kui lõpuks ehitamiseks läheb, saavad kõigi 22 maja korterid nutika ventilatsioonisüsteemi, mis hakkab tööle siis, kui süsihappegaasi sisaldus toas liialt suureneb. Elektri- ja gaasiboilerid korteritest kaovad, nii et soe vesi toodetakse tsentraalsest, majade katustel hakkavad energiat tootma päikesepaneelid. 

Hoonetele lisab nutikust häiresüsteem, mis annab korteriomanikule võimalikust tulekahjust teada ka nutitelefoni teel, kui inimene peaks parajasti kodust eemal viibima. Samuti saab teada, kui mõni kodumasin tarbib üleliia palju elektrit ja vajaks ehk väljavahetamist. Veenäite pole nende majade elanikel tulevikus vaja esitada, seegi käib automaatselt. 

Raimond Tamm selgitas, et 22 kesklinna maja valiti välja selle järgi, kes oma paberimajanduse kiiremini valmis sai.

Otse loomulikult tuleb kõik hooned ka soojustada, kahekihilised pakettaknad vahetatakse aga energiasäästu eesmärgil kolmekihiliste vastu. 

Raimond Tamm tõdes, et aknavahetus on ühistutes palju arutelusid tekitanud: miks peab täiesti korralikud aknad juba välja vahetama? «Kui aknad lasevad külma läbi, siis hoone energiatõhusus kannatab selle all,» rääkis ta ja lisas, et akende paksus on ka projekti tingimustes paika pandud. 

Keeruline asjaajamine 

Tõnis Eelma rääkis, et kuigi ümberehituse maksumus tekitas majaelanikes palju küsimusi, olid pea kõik selle poolt, et ettevõtmises kaasa lüüa. «Oleme püüdnud mõelda, mida kõike on vaja teha selleks, et järgmised kolmkümmend aastat oleks suuremate tööde poolest muretud,» sõnas ta. 

Ootamatult keeruliseks osutus Eelma sõnul aga vana maja projekteerimine. Seda alustati juba aasta tagasi ning asjad ei liikunud sugugi selles tempos, nagu oodati. Ka Raimond Tamm rääkis, et väga raske oli leida samal ajal projekteerijaid 22 kortermaja jaoks. 

Tamm tõdes, et ilmselt on sama keeruline leida ka ehitajaid. Hinnanguliselt peaks ühe maja ümberehituseks kuluma üheksa kuud ning kuna 2018. aasta 31. detsembriks peavad kõik tööd olema tehtud, on viimane aeg ehitust alustada tuleva aasta varakevadel. 

Tasuvust tuleb oodata 

Kui ehitushanked tehtud, selgub ka, kui palju elanikele kõik kokku ikkagi maksma läheb. Nii Tamme kui Eelma sõnul on eesmärk, et laenu tagasimakseks tuleks igal kuul välja käia sama palju raha kui praegu kommunaalkuludeks. Seega hakkab suur töö inimeste rahakotis ära tasuma 15–20 aasta pärast, kui laen makstud. 

Peale nutikate kortermajade saab Tartu linn sama ettevõtmise raames nende majade piirkonda paigaldada ka uued leedlampidega tänavavalgustid. Lisaks on elektritranspordi, gaasibusside ja rattaringluse edendamine ning Fortumi külmajaama rajamise toetus osa nutika Tartu projektist. 

Ajapikendus vanadele majadele

• Nutika linnaosa projekti raames peaksid järgmise aasta lõpuks olema täielikult uuenenud need 22 Tartu südalinna hruštšovkat: Aleksandri 1, 3 ja 12, J. Kuperjanovi 2, Kalevi 8 ja 10, Lutsu 16, Pepleri 3, 10 ja 12, Tiigi 3, 7, 8, 9, 13, 19, 21 ja 23, Turu 3, 15 ja 17 ning Tähe 2.