Kahe hukkunuga avarii koha ohtlikkusele juhtis vald mõne aasta eest tähelepanu

Esmaspäeva varahommikul hukkus traagilises liiklusõnnetuses Elva lähedal kaks 46-aastast meest. Liiklusõnnetuse kohale Konguta ja Nõo valla piirimail on tähelepanu juhitud juba varem.

Kinnitamata andmetel oli BMWd juhtinud Sergei enne avariid mööda sõitmas kõrvalteele samal ajal vasakpööret sooritanud sõiduautost, kuid sattus manöövri käigus külglibisemisesse ja põrkas kokku vastu tulnud džiibiga.

Põhimaanteega ristuva kruusatee mahasõit on veel võrdlemisi uus. See loodi ajutise lahendusena paar aastat tagasi, mil varem kasutusel olnud teelõik sada meetrit eemal suleti.

Endise Konguta vallavanema Aivar Õuna sõnul on ta isiklikult sellele ristmikule kui potentsiaalselt ohtlikule paigale maanteeameti tähelepanu juhtinud. «Käisin nende jutul ja ütlesin, et see on nii ohtliku koha peal, sest seal on järsk tõus,» täpsustas ta.

Õun lisas, et vald oli paar aastat tagasi kindlal seisukohal, et sellisesse kohta mahasõitu rajada pole õige. Kuna põhimaanteega ristuv tee on aga eratee, mitte vallatee, siis tema sõnul vald otseselt maanteeametile kätt ette panna ei saanud. «Mind pani väga imestama, et ühel hetkel, kui ma sealt mööda sõitsin, tehti seal truupi ja mahasõitu,» lausus ta.

Tipptunnil keeruline

Ka kõrvalasuva talu elanik Ivar Lepp rääkis, et tipptunni ajal on piirkonnas keeruline liigelda ja nii mõnigi autojuht kipub seal agressiivsust üles näitama. «Sõidad 90ga ja oled juba teistele jalus,» ütles Lepp. Ta lisas, et kui tal on tarvis tiheda liiklusega teel Elva poolt tulles oma koduteele vasakpööret teha, siis eelistab ta pigem ringiga minna. «Mul on vedanud, et ma pole pidanud tipptunnil pöörama.»

Maanteeameti Lõuna regiooni hooldevaldkonna juht Tiit Valt leidis, et ohtlikuks kõnealust kohta siiski tunnistada ei saa. «Tartu ja Elva vaheline lõik on Eesti keskmisest tihedama liiklusega. Lähtudes sellest juhtub seal erinevaid liiklusõnnetusi, kuid otseselt ei eristu see teistest sarnase liikluskoormusega teedest,» rääkis ta.

Ühtlasi leidis Valt, et eelkõige jääb vastutus autojuhtidele, kes peavad valima ohutu sõidukiiruse ja hoidma piisavat pikivahet.

Maanteeametiga samal arvamusel on ka Tartu konstaablijaoskonna piirkonnapolitseinik Alik Säde, kelle sõnul ükski tee ei ole iseenesest surmavalt ohtlik. «Oht seisneb vahetult juhi sõiduvõtetes ja selles, kas masinal on all korralikud rehvid, sõiduk on tehniliselt korras, millised on teeolud ning kuidas valib juht sellest lähtuvalt ohutu sõidukiiruse nii, et teel püsida,» kirjeldas Säde.

Politseinik selgitas, et viimase viie aasta vältel on samas kohas varem juhtunud üks õnnetus, kus kruusateele vasakpööret oodanud sõidukist möödudes kriipis teine masin selle külje ära. Keegi viga toona ei saanud.

See oli kahe mehe surmaga lõppenud traagilise õnnetuse eel ka ainus avarii, millest politseile on teada antud. «Seega ei ütle ka liiklusstatistika, et teelõigul võiks mõni ilmselge oht olla,» sedastas Säde.

Küll aga märkis ta, et äsjase ülitraagilise õnnetuse valguses arutatakse valla ja maanteeameti esindajatega läbi, kas ja mida võiks teelõigul teha, et ohutust suurendada.

Liiklusõnnetuse taustast

Esialgsetel andmetel liikus Jeep Grand Cherokeed juhtinud 69-aastane mees maanteel Tartu poolt Valga suunas. Talle sõitis vastu BMW 318D, mida juhtis 46-aastane mees. Ehkki uurimine pole veel lõppenud, oletatakse, et BMW oli möödasõidul kõrvalteele pööret sooritanud kolmandast sõiduautost, kui sattus külglibisemisse ning põrkas kokku vastu tulnud džiibiga. BMW sai kokkupõrkes tugeva löögi kõrvalistujapoolsele küljele, mille tagajärjel hukkusid selles autos nii juht Sergei kui ka temaga kõrvalistmel kaasa sõitnud mees. Džiipi juhtinud mees sai raskelt viga ning viidi haiglasse.

BMWd juhtinud Sergei on politsei kahel korral tabanud ka kiiruse ületamiselt. Viimati juhtus see alles käesoleva aasta kevadel, kui ta ületas lubatud piirkiirust 90 alas. Ka oli teda karistatud kahel korral alkoholijoobes juhtimise eest. 

Avariisse sattunud džiibi juhi on politsei samuti mitu korda tabanud kiiruse ületamiselt. Viimati 2014. aastal, kui ta ületas lubatud piirkiirust 30 alas.

Esmaspäevase üliraskete tagajärgedega kokkupõrke ajal olid mõlemad autojuhid kained. See, kas juhtunu põhjuseks võis olla liikluseeskirja mõne teise sätte eiramine, pole veel selge.

Õnnetus juhtumise hetkel võisid mõnevõrra nähtavust piirata pistelised vihmahood, millest sai ühtlasi vihmamärjaks ja libedamaks ka teekate.