:format(webp)/nginx/o/2017/05/31/6730867t1hf735.jpg)
Tartu kunstimajas algas eile ennelõunal Tartu ülikooli maalikunsti bakalaureuse- ja magistriõppe lõputööde kaitsmine elevas, ent ühtaegu kurvavõitu meeleolus. «See on viimane meie täismõõdulise maaliõppetooli all toimuv kaitsmine,» ütles maalikunstnik, Tartu ülikooli maalikunsti professor Jaan Elken.
Esimesena tuli kaitsmiskomisjoni, kaastudengite ja kunstihuviliste ette astuda bakalaureuseõppe üliõpilasel Jane Tiidelepal, et esitleda kunstimaja monumentaalgaleriis oma teostesarja «Vastsündinu kunstis. Valgusekartus».
Enne tema sõnavõttu tegi sissejuhatuse komisjoni esimees, kunstiteadlane Harry Liivrand. «Mul on kurb meel, et Tartu ülikoolist kaob maalikunsti õpetamine selletaolisel akadeemilisel kujul nagu praegu,» ütles ta.
Et kunstiõpetus Tartu ülikoolis sellisel kujul kaob ja muutub osaks tudengite vaba aja harrastustes, on äärmiselt kurvastav, ütles Harry Liivrand.
Kunstiteadlane meenutas, et 1990. aastate alguses jõuti pärast pikka bürokraatlikku asjaajamist maaliosakonna avamiseni. «Lõputööde näitused muutusid algusest peale väga populaarseks ja oluliseks kunstisündmuseks Tartu ja kogu Eesti kunstielus,» lisas Liivrand.
Ta nimetas väga tähtsaks, et viimase veerandsajandi jooksul on olnud kaks heas mõttes võistlevat maaliõpetuse kõrgkooli: Eesti kunstiakadeemia Tallinnas ja Tartu ülikool.
«Tartu on olnud klassikalisem ja hoidnud au sees äärmiselt vajalikke akadeemilisi traditsioone, Tallinn on pööranud tähelepanu rohkem kontseptuaalsetele liinidele ja püüdnud maalikunsti siduda muude meediumidega,» ütles Liivrand. «Minu meelest on mõlemal suunal eluõigus. Et kunstiõpetus Tartu ülikoolis sellisel kujul kaob ja muutub osaks tudengite vaba aja harrastustes, on äärmiselt kurvastav.»
Jane Tiidelepp (kunstnikuna Jane Rähn) täitis oma lõputööna monumentaalgaleriis terve seina õlimaalide ja kipsreljeefidega. Nende ees postamendil on kipsist skulptuur. Ühtekokku 12 teost on kõik äsja ilmavalgust näinud lastest.
Professor Jaan Elkeni sõnul teab Tiidelepp nelja lapse emana, kui vaevaline on elu ja surma piiril toimuv sünnitus. «Figuraalses laadis, abstraktse ekspressionismi sugemete ja popkunstiliku motiivikordusega seeria on jahmatav vaatamine, kaugel ninnu-nännutamisest,» lisas professor.
Tähelepanuväärse koha on oma lõputööle saanud väljapanekus magistrant Siiri Jüris. Nimelt on 13 akrüülmaalist koosnev portreede seeria «Kahe vahel» välja pandud kunstimajas suurimasse saali teisel korrusel.
Oma lõputöös on Jüris võtnud vaatluse alla kaks üldlevinud arvamuses negatiivset tundmust: ärevuse ja üksilduse. «Ma tahaksin näidata, et need on universaalsed tundmused ja et kui neid ei ole haiglaslikult palju, ei ole neis midagi halba. Näiteks ärevus sunnib inimest ennast kokku võtma,» lisas ta.
Portreed peetakse professor Elkeni sõnul maalikunsti üheks tugisambaks ning Jüris lõpetas maalieriala bakalaureuseõppe samuti portreele pühendudes hindega A. «Kahe aastaga on ta läbi teinud võimsa arengu,» lisas professor.
Maalitudengite teoseid vaadanud ja nende esitlust jälginud kunstiajaloolase ja -kriitiku Krista Piirimäe hinnangul on Siiri Jürise portreed väga head nii noore inimese kohta. «Kas just karakterid, aga meeleolu on neis olemas,» ütles ta. «Eelkõige vaimustab mind see, kui hästi ta maalib käsi. Ja käte maalimine on raskem kui näo maalimine.»
Maalitudengite lõputööde väljapanek on hõivanud Tartu kunstimaja kõik näitusesaalid. Jane Rähni ja Siiri Jürise kõrval esitasid komisjonile oma loomingu Paap Nõmm, Egon Erkmann, Anastasia Lemberg-Lvova, Anna Lumijõe ja Martin Urb.
Nende teosed üle vaadanud, leidis komisjoni esimees Harry Liivrand, et kõik need moodustavad tervikliku komplekti, milles hakkab meeldivalt silma heas mõttes klassikaline lähenemine maalikunstile.
Viimasena astus komisjoni ette magistrant Kaire Nurk. Tema interaktiivne maaliinstallatsioon «Protsessioon. Pühendus kõigile, kelle paletid jäid Toomele» vana anatoomikumi juures puude otsas on austusavaldus suletavale maalierialale.
/nginx/o/2013/07/05/1876324t1h8f0a.jpg)