Vähihaiged lapsed said tänu kommisööjatele uue mängutoa

Tartu Ülikooli Kliinikumi H-maja kuuendal korrusel on vähihaigetele lastele mõeldud viis palatit, mille kõik kohad ei ole õnneks hõivatud. Vähemalt iga päev mitte. Mõnikord on ravil kaks last nagu see on täna, mõnel teisel päeval seitse või kaheksa.

Nüüd on hematoloogia- ja luuüdi transplantatsiooni osakonnas avatud aga veel üks tuba, mil on kollane põrand ja kollased seinad, riiulid täis mänguasju, puslesid ja raamatuid ning laud joonistamise ja meisterdamise töövahenditega, lisaks põrandale joonistatud keksukast ja seinale kinnitatud ronimisredel.

See on uus mängu- ja füsioteraapiatuba, mis valmis tänu sellele, et on leidunud magusasõpru, kes on valinud poest Kalevi kommivabriku Mesikäpa komme.

Eesti vähihaigete laste vanemate liidu ja Kalevi kommivabriku heategevuskampaania «Ole kah käpp!» käigus koguti 25 511 eurot.

Vähihaigete laste vanemate esindaja Märt Avandi ütles, et rahast jätkub mitte ühe, vaid koguni kahe mängutoa ehitamiseks. Ja see teine rajatakse peagi Tallinna lastehaigla hemato-onkoloogiaosakonda.

Hematoloog Ain Kaare rääkis aga sellest, et kui püüda mõnd probleemi vähihaigete laste ravis esile tuua, siis seda üht ja kindlat ei ole. On see, mis tuleneb üldisest meditsiinisüsteemist ning mõjutab nii lapsi kui ka täiskasvanuid – et personalil jätkuks rohkem tähelepanu igale haigele, et ta võiks igaühega individuaalselt tegelda.

Dr Kaare lisas, et kui silmitseda viimaste aastate haigusjuhte, siis peab tunnistama, et need on üha keerulisemad ning sellised, mida ka tema oma praktikas esimest korda kohtab.

«Aga võib-olla on see isegi hea, sest kui mõelda, et varem me ei teadnud, mida või kuidas uurida, siis nüüd me oskame neid juhte märgata ning ravida,» ütles ta

Paraku on tõesti nii, et kõiki lapsi, kes pahaloomulistesse kasvajatesse haigestuvad, arstid terveks teha ei oska – see lihtsalt pole võimalik. «Aga neid lapsi, keda me suudame aidata, on ikka palju-palju rohkem kui neid, keda me ei suuda,» rääkis Kaare.