/nginx/o/2017/05/08/6638835t1hfcf5.jpg)
Pühapäeva õhtuni said tartlased esitada ideid, mida 2018. aastal ette võtta 150 000 euro linna rahaga. Kui mullu laekus kaasavale eelarvele ligi 90 ettepanekut, siis sellel aastal on neid 56. Suurem osa neist on seotud linnaruumi rikastamise, linnamajanduse, aga ka spordi ning liikumisega.
Reedeks olid tartlased esitanud 30 idee ringis ning just viimased päevad tõid pea poole ettepanekutest. See on igal aastal olnud tavapärane. Nagu varasematelgi aastatel, soovivad tartlased rohkem kergliiklusteid, mänguväljakuid ja spordiparke. Nii ongi näiteks võimlemisklubi Rütmika teinud ettepaneku, et Tartus võiks olla staadion-esinemisplats, kus saaks pidada liikumis- ja rahvatantsupidusid, sest praegused staadionid on mõeldud valdavalt spordivõistlusteks.
Vaba aja veetmise võimaluste parandamiseks on veel ettepanek korrastada Emajõe ääres mitteametlik nudistide rand, mis on üsna halvas seisus. Seal puudub mugav veele ligipääs ja liiva leidub ainult väiksel osal alast.
Turvalisusele mõeldes on tehtud üks ettepanek paigaldada iga ohtliku ülekäiguraja juurde lamavad politseinikud, et sebradel edaspidi õnnetusi vältida.
Fantaasiat jagub
Igal aastal on kaasavasse eelarvesse esitatud fantaasiarikkaid ideid. Sellel aastal leiab nimekirjast ettepaneku, et Emajõelinnas võiksid liikuda ilma juhita elektribussid. Üks tartlane pakub aga, et Toomemäel toomkiriku tornide kohal võiks olla õhus suur õhupall, mis on Tartu vaimu kujuga. Seda ikka selleks, et igaüks saaks oma silmaga näha, et Tartu kohal lehvib tõepoolest Tartu vaim.
Tartu linnavalitsuse avalike suhete osakonna kommunikatsioonijuht ja kaasava eelarve eestvedaja Lilian Lukka ütles, et kui mullu jäi silma, et linnakodanikud esitasid palju ideid kõnni- ja jalgrattateede rajamisest, siis tänavu neid palju vähem. Rohkem on just lõbusad ideid.
Seda, miks tänavu laekus mullusest palju vähem ideid, ei oska Lukka öelda. Üle-eelmisel aastal tuli tema sõnul näiteks 57 ettepanekut, aasta enne seda aga jälle palju rohkem.
Välja jäävad mõtted
Igal aastal jäävad nimekirjast silma need ettepanekud, mida ei saa 75 000 euro eest teostada. Lukka tõi näite, et üheks on tänavu suudlevate tudengite purskkaevu nihutamine, et see linnarahvale rohkem nähtavale tuua. Lukka arvas, et tõenäoliselt ei nihutata purkkaevu peale kulukuse ka muudel põhjustel. Toomkiriku kaksiktornide taastamise idee võib Lukka sõnul samuti kulukaks osutuda.
Nimekirjas on ka ideid, mille on Tartu linn niikuinii eelarvesse planeerinud. Üks nendest on koerte jalutusväljaku rajamine Supilinna ja Tähtvere piirkonda, see peaks valmima tänavu sügisel.
Lukka ütles, et selliseid ideid, mis linnal nagunii kavas, on ettepanekute hulgas teisigi, kuid seda ei saa inimestele pahaks panna, sest ilmselt pole info nendeni jõudnud. Lukka arvates näitab koerte jalutusplatsi rajamise ettepaneku tegemine seda, et säärast platsi on päriselt vaja.
Järgmine kaasava eelarve etapp on panna kokku eksperdikomisjon, mis selgitab välja need ideed, mille eelarve on liiga suur või mida pole võimalik teostada. Pealse seda tulevad juunis arutelud ideede autoritega ja valitakse välja ideed, mis lähevad oktoobri alguses rahvahääletusele. Praegu on raske öelda, kui paljud esitatud ettepanekutest võiksid hääletusele minna. Viimastel aastatel on sõelale jäänud näiteks 25 ideed.
Kuigi suur osa ettepanekutest jääb hääletusest välja, ei tähenda see, et need üldse ei teostu. «Linnavalitsus on võtnud neid nimekirju alati märguandena, mida võiks linnas ära teha. Me ei tee seda protsessi ainult kahe idee pärast, mis rahvahääletusele saadetakse ning seejärel ülejäänud meid enam ei huvita,» lausus Lukka.
Tartu kaasav eelarve
150 000 eurot
Ellu viiakse kaks ideed.
Ideede esitamine 17. aprillist 7. maini, laekus 56 ettepanekut.
Arutelud ja rahvahääletusel osalevate ideede väljaselgitamine juunis 2017.
Ideede tutvustamine suvi-sügis 2017.
Rahvahääletus 5.–11. oktoobrini 2017.
Kõikide esitatud ideedega saab tutvuda aadressil volis.ee/gvolis/osale.