/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/04/04/6519277t1h49c9.jpg)
Vabatahtlik tugiisik saab pagulasel aidata orienteeruda Eesti riigisüsteemis, suhelda ametiasutustega, luua suhtlusvõrgustikku ning tutvustada siinset eluolu, kultuuri ja kombeid.
Eesti Pagulasabi otsib Lõuna-Eestisse uusi vabatahtlikke
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Pagulasabi juht Eero Janson selgitas, et praegu on neil tugiisikuid üle Eesti 80 ümber, neist aktiivseid on üle 40.
«Osa vabatahtlikest on reservis, kuna näiteks alles veebruaris koolitasime Tallinnas 24 uut inimest, kellel veel toetatavaid ei ole, » rääkis ta. «Teatavat reservi hoiame seetõttu, et me ei tea kunagi ette, kuhu uued saabujad elama lähevad ja kui palju neid korraga tuleb. Seetõttu on ka raske öelda, mitu inimest ja mis ajal me rakendada saame. Viimasel paaril kuul on Tartusse elama asunud päris mitu perekonda.»
Inglise keel ja pisut vaba aega
Niisiis on tugiisikutöö pikaajaline kohustus. See annab ka igale vabatahtlikule palju, sest teise inimese aitamine loob enesele hea tunde. «Kui möödunud aastal tegime tugiisikute seas rahuloluküsitluse, siis kõik vastanud ütlesid, et nad on rahul või väga rahul otsusega tugiisikuks hakata,» lisas Janson.
Vabatahtliku tugiisiku ülesanne on nõustada Eestis rahvusvahelise kaitse saanud isikuid, et toetada nende iseseisvust. Vabatahtlikul endal peab olema valmisolek panustada tugiisikutöösse vähemalt viis tundi nädalas. Samuti peab ta oskama rääkida inglise keelt. Kasuks tuleb vene, prantsuse ja eriti araabia keele oskus. Samuti tuleb kasuks varasem kokkupuude sotsiaaltöö või pagulastega.
Eero Janson märkis, et nemad usuvad, et pagulasi, kes on rahvusvahelise kaitse saanud, tuleb aidata ning et Eesti ühiskonda lõimumisel on tugiisiku roll suur.
Koolitused ja ühised ettevõtmised
Tugiisiku baaskoolitus leiab aset 22. ja 23. aprillil Tartus. Oodatud on inimesed, kes elavad kas Tartu-, Jõgeva-, Järva-, Põlva-, Valga-, Viljandi- või Võrumaal.
Vabatahtlikuks olemine tähendab ka hilisemaid täienduskoolitusi ja ühisüritusi. Vabatahtliku tööga seotud kulud saavad kaetud.
Vabatahtliku tugiisikuks hakkamise sooviavaldusi oodatakse aadressile marion@pagulasabi.ee. Avaldusele lisada CV ja motivatsioonikiri.
Lisaküsimustele vastab tugiisikute koordinaator Marion Tamberg telefonil 5354 3073 või meili teel marion@pagulasabi.ee.