Millist tagasisidet õpilased siis koolis ikkagi saavad, kui neile ei panda hindeid?

Töö- ja tehnoloogiaõpetus on üks neist ainetest, milles Raatuse kooli õpilased numbrilisi hindeid ei saa. Õpetajaja Tiiu Laidi juhendamisel valmistavad lapsed igal aastal põnevaid asju, millega osaleda heategevuses. Läinud jõulude ajal kinkisid Raatuse kooli lapsed isetehtud mänguasju Helliku lasteaiale. Foto: Margus Ansu

Nii Tartu põhikoolide varasem kokkulepe loobuda algklassides hinnete panekust kui nüüdne plaan hakata kogu põhikooli ulatuses loov- ja oskusaineid hindama vaid «arvestatud» ja «mitte arvestatud» põhimõttel, on tekitanud elava diskussiooni: milleks ikka loobuda hinnetest ja mida see sõnaline tagasiside õpilastele ja vanematele annab?

Tartu Raatuse koolis ei saa lapsed numbrilisi hindeid kuni kuuenda klassini ning loovainetes kogu põhikoolis. Tartu Postimees palus, et kooli õppekorraldusjuht Õilme Saks tooks konkreetseid näiteid sellest, millist tagasisidet need lapsed siis ikkagi õpetajalt saavad.

Õilme Saks koondas kokku näited erinevates klassides ja ainetes 2. trimestri kokkuvõtvatest hinnangutest, mille õpetajad õpilaste hinnetelehtedele on kirjutanud.

4. klassi loodusõpetus

Tead, mis on maailmajagu, manner ja ookean. Oskad  tuua nende kohta sobivaid näiteid. Tegid vahva töö oma uuritava maailmajao kohta. Oskad kaardi abil kirjeldada Eesti geograafilist asendit ja tead meie naaberriike nimetusi. Oskad neid kaardil näidata ja nimetada.

Oskad kaardi abil kirjeldada Euroopa geograafilist asendit ja leida üles suuremad riigid. Tead Maal toimuvatest loodusprotsessidest, nende toimumise põhjustest ja tagajärgedest. Kirjeldad gloobust kui Maa mudelit: kuju, pöörlemine, leppemärkide tähendus. Tead, mida tähendab väljend «poliitiline kaart». Nimetad riigi geograafilise asendi tunnused. Iseloomustad maailma poliitilise kaardi järgi etteantud riigi, sh. Eesti geograafilist asendit.

Atlase kaardilt kohanimede registri järgi tundmatu koha leidmisega jääd veel pisut hätta, aga harjutades tuleb ka see. Kirjeldad vulkaanipurset (tuhapilv, mürgised gaasid, laavavoolud) ja sellega kaasnevaid ohtusid loodusele, sh. inimesele. Tead, et Maa sisemuses on piirkondi, kus kivimid pole kõvad.

Tood näiteid erinevate looduskatastroofide kohta ning iseloomustad nende mõju loodusele ja inimeste tegevusele. Oskad tuua näiteid taimede ja loomade kohastumise kohta kõrbes, vihmametsas, mäestikes ning jäävööndis.

Tead, et kõik organismid koosnevad rakkudest. Tead, et keskkonnatingimused erinevad Maal. Märkad looduse ilu ja erilisust, väärtustad bioloogilist mitmekesisust. Märkad elusolendite eluavaldusi ja arvestad neid oma igapäevaelus.

Osaled tundides aktiivselt, oled motiveeritud. Oskad kaasa rääkida erinevatel teemadel. Õppekäikudel oled tähelepanelik kuulaja ja kaasamõtleja, kes oskab oma tähelepanu enamasti koondada. Oskad kuuldu kohta lisaküsimusi esitada.

5. klassi eesti keel

Tunned algustähe ja pealkirjade õigekirja. Oskad määrata sõnaliike ja moodustada omadussõnade võrdlusastmeid. Tunned eesti keele käändeid.

Teed vahet eri tekstitüüpidel ja koostad loovalt nii kirjeldusi kui arutlevat teksti, oskad oma arvamusi ka põhjendada. Sünonüümide leidmisel oled nutikas. Pöördsõnade puhul oskad määrata nii pöördeid kui ka ajavorme.

Õpimapp on eeskujulik, sisaldades hoolsalt hoitud ja täidetud töölehti. Tunnis töötad aktiivselt kaasa, oled alati viisakas ja tubli!

6. klassi matemaatika

Sellel trimestril arvutasime harilike murdudega, õppisime leidma osa arvust protsendi järgi, tutvusime ringi pindala ja ringjoone pikkuse arvutamisega ning käsitlesime geomeetrilisi põhikonstruktsioone. Sa oskad väga hästi harilike murdudega arvutada. Tunned protsendi mõistet ning oskad leida osa tervikust. Said selgeks ringjoone pikkuse ning ringi pindala valemid ning nende kasutamise. Oskad täpselt poolitada nii lõiku kui nurka ning leida sirgele ristsirget.

Oled oma töös täpne ning enamasti tähelepanelik, mõnikord kipud kiirustama ning siis tulevad hooletusvead sisse. Teed hästi nii paaris- kui grupitööd ja oskad töötada iseseisvalt. Väljendad oma mõtteid selgelt ja täpselt. Oled aktiivne ning ütled oma arvamuse julgelt välja.

Tartu Raatuse koolis hinnatakse kolmandas kooliastmes (6.-9. klass) mitteeristavalt («arvestatud» või «mittearvestatud») kehalise kasvatuses, kunstis, muusikas, töö- ja tehnoloogiaõpetuses/käsitöös, inimeseõpetuses ning arvutiõpetuses. Hindamise põhimõtted on lahti kirjutatud kooli õppekavas, näiteks:

7. klassi inimeseõpetus

Hindamine inimeseõpetuses tähendab konkreetsete õpitulemuste saavutatuse ja õppija arengu toetamist. Kasutatakse mitteeristavat hindamist (arvestatud, mittearvestatud). Kokkuvõtvat hindamist antakse inimeseõpetuses 2 korda õppeaastas: jaanuaris ja mais. Hindamise peaeesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet.

Inimeseõpetuses hinnatakse õpilaste teadmisi ja oskusi, kuid ei hinnata hoiakuid ega väärtusi. Hoiakute ja väärtuste kohta antakse õpilasele tagasisidet.

Nõutava arvestusliku soorituse taseme igale tööle (suuline või kirjalik) seab õpetaja ja teavitab sellest õpilasi õppeaasta ja teise poolaasta alguses ning vahetult enne arvestusliku töö või ülesande tegemist. Igas teemablokis on vähemalt üks arvestuslik töö, mille eesmärk on, et õpilane oleks läbinud antud teema ja mis peab olema sooritatud positiivselt (tööle on märgitud arvestatud).

Ebaõnnestunud (mittearvestatud) töö korral tagastab õpetaja töö õpilasele koos parandusettepanekutega ja õpilane peab töö uuesti esitama/sooritama 10 koolipäeva jooksul. Kui see pole võimalik, siis peab tegema õpetajaga eraldi kokkuleppe.

Kokkuvõtvas poolaasta hinnangus peavad kõik tööd, harjutused, ülesanded, sooritused olema positiivselt sooritatud, et saada poolaasta ja aasta hinnang arvestatud. Õpitulemuste kontrollimise vormid on mitmekesised, sisaldades nii suulisi, kirjalikke kui ka praktilisi ülesandeid.

Suuliste ja kirjalike ülesannete puhul õpilane:

• selgitab ning kirjeldab mõistete sisu ja nende seoseid;
• selgitab oma arvamusi, hinnanguid, seisukohti ja suhtumisi, seostades neid omandatud teadmistega;
• eristab, rühmitab, võrdleb ja analüüsib olukordi, seisundeid, tegevusi ning tunnuseid lähtuvalt õpitulemustest;
• demonstreerib faktide, mõistete ning seaduspärasuste tundmist lähtuvalt õpiülesannete sisust.

Praktiliste ülesannete puhul õpilane:

• rakendab teoreetilisi teadmisi praktilises õpisituatsioonis;
• demonstreerib õpitulemustes määratud oskusi õpisituatsioonis;

8. klassi kunstiõpetus

Mitteeristava hindamise peaeesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet. 8. klassi aastahinne on positiivne, kui kahe trimestri hinne on positiivne. Õpilastel on võimalus osaleda hindamise protsessis. See õpetab töid analüüsima ja väärtustama erinevaid lahendusi.

Oluline on õpilase eneseanalüüsi toetamine – mida õpilane tundis ja õppis, mida ta soovib järgmisel korral teha teisiti jne – eesmärgiga toetada õpilase sisemist motivatsiooni.

Praktiliste tööde juures hinnatakse õpilase loovust ülesannete lahendamisel, töö kulgu alates töö kavandamisest kuni lõpptulemuseni ja saavutatud õpitulemusi. Lisaks võetakse hindamisel arvesse õpilase arengut, püüdlikust, töökultuuri ja arvestamist teiste õpilastega.

Hindamise objektiks võib olla nii tööprotsess (sh kavandid, harjutused, visandid, pikemaajalise praktilise töö vaheetapid) kui ka valminud teos. Praktiliste tööde hindamise juures võib kasutada ka õpimapi või portfoolio formaati.

Uurimusliku sisuga töödes hinnatakse töö vastavust teemale ja etteantud vormistamise nõuetele, töö sisukust, töö esitlust ja oma valikute selgitamise ja põhjendamise oskust. Negatiivselt ei hinnata kirjalikes töödes esineda võivaid õigekirjavigu, kuid need parandatakse.

9. klassi töö- ja tehnoloogiaõpetus

Õpilased saavad neli hinnet (tööeseme valmistamine, töökultuur, materjali kulu ja maksumuse arvutamine, esitlus).

Hindamise aluseks on õppimist toetav hindamine, kus kriteeriumiteks on suulised või kirjalikud kokkulepped, mille koostamisel osalevad õpilased ja õpetaja. Need lepitakse kokku iga töö alguses. Kokkulepped võivad olla individuaalsed või kollektiivsed.

Töö on arvestatud, kui õpilane on pidanud kinni 80% kokkuleppest. Kasutatakse mitteeristavat (arvestatud, mittearvestatud) hindamist. Õpilast hinnates võetakse arvesse õpilase hoiakuid (püüdlikkust, suhtumist õppetöösse, abivalmidust teiste õpilaste suhtes, õpperuumide kodukorra täitmist, töökust, järjekindlust, tähelepanelikkust, ideede loovust ja iseseisvust, töövahendite kasutamise oskust, õppematerjali üleskirjutamist vihikusse, korrapidaja kohustuste täitmist, töövahendite ja tööpingi korrastamist pärast töö lõpetamist, jm).

Trimestri hinne kujuneb jooksvate tööde põhjal, 75% töödest peab olema tehtud. Aastahinne on arvestatud, kui vähemalt kahe trimestri hinne on arvestatud