Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Tartu põhikoolid peavad plaani loobuda loovainetes hinnete panekust

13
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Tartu koolid jõudsid üksmeelele, et loovainetes ja kehalises kasvatuses ei peaks lapse võimeid ja oskuseid hindama numbrite abil. | FOTO: Sille Annuk

Selleks et lapsed naudiksid liikumist, muusikat, kunsti, käsitööd ja tööõpetust, plaanivad Tartu põhikoolid loobuda neis õppeainetes numbrilistest hinnetest. Kui koolid omavahel kokkuleppele saavad, tuleb nende valdkondade õpetajatel anda edaspidi lapsele ja vanemale sõnalist tagasisidet.

Tartu Raatuse kool on selle tee juba läbi käinud. Kooli direktor Toomas Kink ei mäletagi, mitu aastat on nüüdseks möödas sellest, mil loobuti loovainete numbrilisest hindamisest.

Tartu koolijuhid käivad kord kuus Raatuse koolis õpiringis, kus arutletakse mitmesugustel koolielu teemadel. Viimati võeti üles ka loovainete hindamise probleem ja sel nädalal Rakveres peetud Tartu koolijuhtide kevadseminaril lepiti kokku, et koolid sõlmivad peagi koostööleppe.

«Loomingut ei ole võimalik hinnata pallisüsteemis,» on Toomas Kink veendunud. Tema sõnul peab loovainetes arvestama ka õpilase võimeid: kas muusikas saaks ühe skaala järgi hinnata, kuidas peab viisi muusikakoolis õppiv hõbekõri ja selline laps, kel on elevant kõrva peale astunud?

Kaob liikumisrõõm

Raatuse koolis saavad õpilased oma tööle jooksvat tagasisidet ning tunnistusel troonib loovainete real hinde asemel märge «arvestatud» või «mitte arvestatud».

«Kõige teravam vastasseis on kehalise kasvatusega, kus tahetakse hirmsasti lapsi hinnata,» rääkis Kink. «Negatiivseid hindeid saavatel lastel kaob enda liigutamise motivatsioon üldse ära ja see on kurb.»

Kas muusikas saaks ühe skaala järgi hinnata, kuidas peab viisi muusikakoolis õppiv hõbekõri ja selline laps, kel on elevant kõrva peale astunud?

Kink tõi näite, millest võiks lähtuda kehalise kasvatuse tunnis: kui õpilane jookseb mingi maa õppeaasta alguses viie minutiga, siis peab ta ise seadma endale eesmärgi, kuidas seda aega poole aastaga parandada. Poole aasta pärast saab vaadata, kas see eesmärk täitus.

«Kui lapsed saavad teadmise, et õppida on mõnus ja targaks saada on tore, siis ei ole neile ka hinne oluline,» rääkis Kink. Tema kool on loobunud numbrilisest hindamisest kõigis ainetes kuni kuuenda klassini.

Tartu Descartes'i kooli direktor Jaan Reinson on igal juhul algatusega päri, ent viitas siiski ühele probleemile: praegu on kool kohustatud üheksandas klassis panema lõputunnistusele igas aines numbrilise hinde. Mille järgi siis kirjutada tunnistusele see number, kui üheksa aastat on laps saanud sõnalist tagasisidet?

Kriitiline mõtlemine

Tartu Kivilinna kooli direktor Karin Lukk on sellele küsimusele oma koolis juba vastuse leidnud. Ka nemad loobusid kolm aastat tagasi loovainete hindamisest. Nüüd peab õpilane põhikooli lõpus näiteks kunstiõpetuses valima ise välja oma parimad tööd, neid esitlema ning selle põhjal saab ta hinde.

Kehalises kasvatuses aga peavad õpilased enda arengu päevikut ning saavad selle järgi ka hinde. «Sellega arendame õpilastes ühest küljest nii loovust kui ka kriitilist mõtlemist,» rääkis direktor.

Karin Lukk kuulub ka haridus- ja teadusministeeriumi juures tegutsevasse hindamise töörühma, kus üks põhilisi arutlusteemasid on just kogu Eestis sõnalise hindamise kasutuselevõtt. Töörühm teeb ministeeriumile sellekohased ettepanekud, ent Lukk tõdes, et iseasi on, kas neid ka kunagi rakendatakse.

Tartu linnavalitsuse haridusosakonna juhataja Riho Raave tervitas koolijuhtide algatust loobuda loovainete hindamisest. Tema sõnul oli Rakvere seminaril enamik koolijuhte valmis algatusega ühinema, kuid kellelegi seda kohustuseks panna ei saa. Raave sõnas, et igale koolile jääb siin otsustusvabadus, kas ja millal loovainete hindamisest loobuda.

Tartu põhikoolid on juba sõlminud koostööleppe, millega muu hulgas loobuti numbrilisest hindamisest esimeses kooliastmes. Loovainete hindamist puudutav osa on plaanis lisada sellessesamasse leppesse.

Tagasi üles