Kaks nädalat tagasi surnud luuletaja ootab ikka veel matmist

Lembit Kurvits (15. mai 1954, Mammaste – 20. veebruar 2017, Keila) elas viimasel kümmekonnal aastal nii Võisiku kui ka Keila hooldekodus. Foto: Margus Ansu

Tartlane Lembit Kurvits suri 20. veebruaril Keila hooldekodus. Tema elutee ei olnud sirge ja vaevadeta ning samalaadseks on kujunenud surmajärgsed päevad, sest luuletaja surnukeha ootab juba kaks nädalat matmist või tuhastamist. Lähisugulased ei vastanud Tartu linna sotsiaal- ja tervishoiuosakonna püüdlustele panna nad korraldama kirjaniku Lembit Kurvitsa viimsele teekonnale saatmist.

Lembit Kurvitsa vaimne seisund oli selline, et ta oli ohtlik teistele ja iseendale. Aastal 2001 ilmus trükist tema seitsmes ehk eelviimane raamat «Kakskümmend viis luuletust», milles värssidele eelneb proosameenutus «1993–2000».

Kurvits käsitleb selles oma tegevust kaheksal viimasel aastal, salgamata «hääli» oma peas, mis on sundinud teda ümbruskonda kahjustavale tegevusele. Ta kirjeldab ka psühhofarmakone, mida ta peab võtma. Raamatu järelsõnas märgib Priidu Beier, et Lembit Kurvits on jõudnud viibida vahepeal kaks korda Patarei vanglas Tallinnas.