Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Tark haldusreform tarkust hoidval Tartumaal

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Henri Kaselo. | FOTO: Erakogu

Haldusreformi asjus on justkui peaaegu kõik otsustatud. Aga kui targad need otsused on? Mida saaks veel muuta? Millised võiksid olla järgmised sammud?

Haldusreform toob suured muudatused ka Tartumaal: eeldatavasti kasvab see kolme valla – Pala, Tabivere ja Palupera – võrra ning maakonnast lahkub Meeksi vald.

Haldusreformi tegemisel mindi sedapuhku keerulisemat teed pidi: otsustamisel anti n-ö jäme ots kohalikele omavalitsustele, mitte  riigile. Selle tõttu on jäänud reformi kavandamisel vajaka tervikpildi nägemisest, paljuski on keskendutud hoopis vallajuhtide vaidlustele, kuhu jääb vallamaja ning kas liitmistehe tagab ikka preemiaraha või mitte.

Niisugust olukorda ei oleks, kui uued omavalitsused moodustada seniste maakondade piirides, jättes suurlinnad eraldi omavalitsusteks.

On kummaline, et Tartu vald ei soovi liituda Tabivere vallaga, mis on ajalooliselt olnud üks Äksi kihelkond, kuid Piirissaarega soovib ühte heita.

Et raiume koera saba ikka jupi kaupa, siis Tartumaa puhul oleks järgmine võimalus kahe omavalitsuse ehk Tartu linna (koos eeslinnadega, nagu Vahi ja Märja alevik ning Lohkva, Soinaste, Märja, Õssu ja Veibri küla) ja Tartumaa maavalla (keskusega samuti Tartu linnas) loomine.

Praegune reformikava näeb aga ette jätta alles umbes kolmandik Tartumaa omavalitsustest – seitse.

See arv pole veel päris paigas, sest lahtine on mitme omavalitsuse, näiteks Luunja, Kambja ja Nõo valla saatus.

Mõistagi on kõikide Tartumaa omavalitsuste tõmbekeskus Tartu linn ning kahetasandiline omavalitsus oleks olnud kõige mõistlikum, kuid kahjuks on see rong juba läinud, mistõttu võiks vähemasti haldusreformi viimases etapis rohkem geograafiaga arvestada.

Seega oleks õige aeg vähemasti Tartu linna lähiümbrus (eespool nimetatud linnaäärsed asulad) liita linnaga, et Lõuna-Eesti pealinnal jätkuks arenguks piisavalt ruumi ning teda leitaks maailmakaardilt endiselt üles kui üle 100 000 elanikuga linna.

Praegust haldusreformi tuleb kindlasti ära kasutada, et lõpeks meie linnajuhtide iga-aastane mure, kas ikka saadakse täis 100 000 elanikku, mis annaks riigilt linnaeelarvesse lisatoetuse.

Samuti oleks loogiline, et Piirissaare vald liituks Tartu linnaga, mitte vallaga, sest sealsed elanikud on väga tihedalt seotud maakonnakeskusega.

Paljud inimesed, kes on registreeritud Piirissaare valda, elavad tegelikult Tartu linnas, ning tundub absurdne, et piirissaarlastele peaks Kõrveküla mingilgi määral tõmbekeskus olema. Kahju, et linnavalitsus ei võtnud kuulda Piirissaare valla ettepanekut liituda Tartuga.

Samamoodi on kummaline, et Tartu vald ei soovi liituda Tabivere vallaga, mis on ajalooliselt olnud üks Äksi kihelkond, kuid Piirissaarega soovib ühte heita.

Minu endine koduvald Luunja tahab olla iseseisev, kuid ei ole piisavalt elanikke, et üksi jätkata. Oleks põhjendatud, et Luunja vald liituks (ilma linnaäärsete Lohkva ja Veibri külata) praeguse Tartu vallaga.

Koos Luunja, Laeva ja Tabivere vallaga võiks Tartu valla uus nimi olla hoopis Emajõe vald või miks mitte Jõetagune ehk Jogentagana (meenutades väikest muinasmaakonda), mille keskus asuks Tartu linnas Raadil.

Teised Tartu linna läheduses olevad vallad, nagu Tähtvere, Ülenurme, Nõo ja pisut kaugemal olev Kambja, võiksid moodustada aga ühtse valla keskusega Tartu linnas Lõunakeskuses (ilma linnaäärsete asulate Märja, Õssu ja Soinasteta) ning hoopis neid tuleks ühendavalt nimetada Tartu vallaks.

Nõo valla puhul võiks aga Elva linna lähiümbrus kuuluda Elva vallale (ennekõike Uuta, Reede ja Pirnaku küla, mis ongi sisuliselt Elva linnaosad).

Peipsiääre valla puhul on aga igati loogiline, kui riik liidaks Jõgevamaa Pala valla Tartumaa ja uue loodava vallaga. See tähendaks ju ajaloolise Kodavere kihelkonna taastamist.

Esitatud ettepanekud ei tähenda seda, et olen loobunud pooldamast omavalitsuste moodustamist maakonna tasandil. Ükskord see tuleb nii kui nii!

Kuid haldusreformi praeguses faasis oleks mõistlik, et linna lähiümbrus oleks Tartu linna osa või seotud Tartu linnaga, mis on kogu maakonna toimiv tõmbekeskus. Meil ei ole mõtet jalgratast leiutada.

Lõpetuseks loodan, et tarkust hoidval Tartumaal ning otsustajatel pealinnas jätkuks Eestimaa kaardi tundmist ning haldusreformi elluviimisel arvestataks kõigepealt ikka geograafiaga.

Tagasi üles