Tartumaa kultuuripärli tiitli pälvis dirigent ja õppejõud Alo Ritsing

Raimu Hanson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alo Ritsing Elleri kooli klassis.
Alo Ritsing Elleri kooli klassis. Foto: Sille Annuk

Reola kultuurimajas peetud Tartumaa kultuuritöötajate tänuvastuvõtul selgus, et Tartumaa kultuuripärli aunimetuse pälvis Heino Elleri nimelise Tartu muusikakooli õppejõud ning Tartu akadeemilise meeskoori ja Forestalia meeskoori peadirigent Alo Ritsing.

Mullu 4. novembril 80. sünnipäeva tähistanud õppejõu ja koorijuhi pikas tunnustuste nimekirjas leidub ka kümme aastat tagasi saadud Tartumaa teenetemärk Kuldne Tammeoks. Reola kultuurimaja valmis samal aastal ehk 1966, kui Alo Ritsing lõpetas Tartu muusikakooli laulu erialal Alma Kurtna klassis ning asus samas koolis tööle. Seal on ta õpetanud koorijuhtimist, kooriliteratuuri ja arranžeerimist.

Tänuvastuvõtul said mitut laadi tunnustuse hea töö eest kümned Tartumaa kultuurivaldkonnas tegutsejad.

Maavanema tänukirja saajaid oli mituteistkümmend, nende hulgas loominguline kollektiiv TuleLoo. Läinud aasta kõige kultuurisõbralikumaks omavalitsuseks tunnistati Puhja vald.

Rahvakultuuri keskuse tänukirja pälvis kümmekond kultuuritöötajat, kelle hulgas olid ka kümnenda üleriigilise rahvamajade suvekooli korraldajad.

Eesti Kultuurkapitali Tartumaa eksperdirühma aastapreemia saajate hulgas andsid tooni teatritegijad. Nii näiteks sai selle preemia Tartu Suveteatri Selts mulluste sotsiaalselt oluliste lavastuste eest ning MTÜ Loomelend selle eest, et avas Lendteatri maja Elvas.

Eksperdirühma tunnustuspreemiaga läksid Reolast koju Liivi muuseumi näituste korraldamise ja muude sealsete ettevõtmiste algataja Mari Niitra, Alatskivi lossi turismimessidel tulemuslikult tutvustanud Külli Must, koorijuht Vilve Maide, kunstnik Enn Tegova ja Voronja galerii.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles