Jää kannab! Kalamehed võivad homsest Lämmijärvele minna

Hoiatussilt Lämmijärvel - kohe algab Venemaa ning sildist kaugemale minna ei maksa. Foto on illustratiivne. Foto: Politsei- ja piirivalveamet

Politsei- ja piirivalveamet annab teada, et alates homsest, 17. detsembrist on lubatud minna jalgsi Lämmijärve ja Pihkva järve jääle. Samas Peipsi järvele praegu veel peale ei lubata.

Lämmi- ja Pihkva järvel liikudes tuleb silmas pidada, et keelatud on ligineda jõgede ja ojade suudmetele lähemale kui 150 meetrit ning Salu saarele lähemale kui 300 meetrit. Samuti on keelatud liikuda jääl Laaksaare ja Piirissaare traaversilt (Uhtinina) põhja suunas.

Kuna Peipsi järvel on jääolud endiselt ebaühtlased ja ohutuks liikumiseks ebapiisavad, on Peipsi järve jääle jalgsi või transpordivahendiga minek jätkuvalt keelatud.

Lõuna prefektuuri piirivalvekapten Mati Mikson ütles, et jalgsi Lämmi- ja Pihkva järve jääle minnes on soovituslik kordonis registreerida nii järvele väljumine kui ka tagasitulek, kuna nii saab piirivalve jälgida, kas ollakse järvelt ohutult tagasi jõudnud ning võimaliku ohu korral saab alustada koheselt otsinguid.

Piirivalvurid hoiavad oma päästemeeskondi maksimaalses valmisolekus tagamaks, et järvejääl hättasattunutele võimalikult kiiresti abi saaks osutada.

Lämmi- ja Pihkva järvel on alustatud piirirežiimi ala tähistamist hoiatussiltidega. Sildid järvistul on paigaldatud 200-meetriste vahedega, ent kalastajatel tasub siiski olla tähelepanelik, et vältida naaberriigi territooriumile sattumist.

Et iga kalastaja turvaliselt tagasi kaldale jõuaks, saab õnnetuse ära hoidmiseks teha järgmist:

· Enne järvele minekut viige end kurssi kehtivate piirangutega, kus kulgeb riigipiir ning tutvuge jooksvalt politsei kodulehel jääoludega. Registreerimisel saate küsida täiendavat teavet kordonist;

· Järvele minnes tuleks kaasa võtta lisaks kalastusvarustusele ja isikut tõendavale dokumendile ka laetud mobiiltelefon, milles on kordoni kontaktnumber. Lisaks tuleks enese turvalisuse tagamiseks kaasa võtta ka navigatsioonivahend, jäänaasklid ning päästevest;

· Võimalusel ärge minge järvele üksinda. Ühes kaaslastega järvele minekul hoidke üksteise nägemiskaugusesse, et õnnetuse korral kaaslased teid märkaksid ja saaksid vajadusel abi kutsuda või seda ise osutada;

· Kalastades ei tohiks koguneda seltskonnaga väikesele alale, nii kahaneb jää kandevõime. Inimeste vahel tuleks hoida vähemalt 5 meetrit vahet nii jääl liikudes kui ka kalastamisel;

· Vältige paksu lumega kaetud aladel liikumist, kus jäätumine võib olla ebaühtlane ja jääkate keskmisest õhem ning valige teekond, mis võimaldaks liikuda visuaalselt eristataval jääkattel;

· Kui avastate järvejääl olles mõne ohtliku koha, siis andke sellest kindlasti lähimasse kordonisse teada;

· Külmarohi ja selle manustamine jätke koduseks tegevuseks kalasaagi kaalumise juurde;

· Kui kaotate järvel orientatsiooni, võtke viivitamatult ühendust lähima piirivalvekordoniga, et abi võimalikult kiiresti saabuks;

· Hinnake adekvaatselt oma tervislikku seisundit ning füüsilisi võimeid, et pika vahemaa kõndimise ning  kalasaagi kandmisega tervisele liiga ei tehtaks;

· Kui märkate ohuolukorda sattunud inimest, helistage viivitamatult lähimasse kordonisse ja võimalusel osutage abi, kuid ärge seadke enda elu ohtu.