Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Vaid vähestel tartlastel on õnn elada näoga Emajõe poole

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Graafika:TPM

Kroonuaia sillalt paistvat, neil kahel küljel laiuvat Emajõe tänavat silmitsedes võib nautida vaadet või hõõruda silmi ja küsida: kas see tõesti on Tartu? Sest tartlased ju ei ela ega tööta naljalt Emajõe kallastel, nagu on näha ülemiselt skeemilt.

«Emajõe ääres on väga hea elada, jõgi on Tartu tohutu luksus,» ütles aga 1995. aastast Emajõe tänavas elav ja töötav ettevõtjate koolitaja Marju Unt. «Käin õhtuti ülesvoolu kaugel ujumas, jalgsi ujumiskohta minnes näen palju inimesi, kes jõeäärt kalliks peavad. Seda meie luksust tuleks rohkem kasutada.»

Käimiseks ja olemiseks

Kõigepealt peaks tema arvates saama jõe ääres jalutada ja jõel jõge nautida. «Jõel võiks olla kohvikuid, kus saaks jõge nautida ja vahtida,» rääkis Marju Unt. «Sisevete Saatkond avaliku kohvikuna ju ei tööta.»

Kuna jõevaade on väga kallis, ei tasu seda raisata, jõe äärde tuleks tema arvates ehitada eelkõige uusi kodusid.

Aga neist võib vaid unistada. «Ilmselt jääb Tartus Emajõe kallastele siiski suuremas osas tühjus,» ütles Tartu abilinnapea Jarno Laur. «Elame nii väikse asustusega linnas, et vaevalt me kõik kohad uute majadega ära täidame. Pealegi on mitmekesise loodusega kaldad suur väärtus. Aga kõigepealt peame looduse kättesaadavaks tegema, jõe kaldad peavad olema läbitavad.»

Vasakkaldal saab juba nüüd Sõpruse sillast Ihasteni kõndida. Tuleval aastal peaks remonti minema Ülejõe pargi all olev kõrge kallas. 2018. aastal valmivad seal Kaarsilla lähistel ka Jannseni ja Koidula mälestussammas ning linnaväljak, mis annavad tartlastele sealpool juurde veel ühe jõe ääres olemise koha.

Uuest linnaväljakust ülesvoolu kerkib näoga jõe poole Tartu ülikooli IT-maja, mille juurest laskub astmestik jõeni.

Muutuste tuuled puhuvad paremkaldalgi: Kalevipoja kuju taga üksi jões loksuva kiletatud Sisevete Saatkonna kõrvale jõerestorani avamiseks on avaldanud soovi üks ettevõtja. Võidu silla ja Karlova sadama vahele on kavas ehitada uhke kergliiklustee, mille eskiisi tutvustab linnavalitsus linlastele 23. novembril raekojas.

Selle uue tee äärde on kavandatud näiteks Plasku, Dorpati hotelli ja ka avaturu tagant jõeni astmestikud ja  välikohvikud. Keskkatlamaja naabruses kõrguvast estakaadist tuleb aga vaateplatvorm.

Kesklinnas tahab linnavalitsus uue kergliiklustee ääres jõe inimestele lähemale tuua ehk ehitada terrassid välja sealsete ettevõtjate osalusel. Enne kopa maasse löömist tuleb aga ületada takistusi: näiteks kuidagi mööda saada veeteede ametist, kes on kallasraja kinni pannud.

«Peame arutelusid veeteede ameti asukoha vahetamiseks,» märkis abilinnapea. «Soovitame neil kolida Ropka sadamasse, veeteede ametile see mõte väga ei meeldi. Kuid on selge, et pole mõtet poisid kesklinnas hoida.»

Kui olemise kohti jõe äärde tuleb, siis elamise kohtadega on keerulisem. «Kesklinna üldplaneeringu vaidlustel jäi peale seisukoht, et jõeäärset rohelist ruumi võib üldise asja ehitamiseks väga vähe ära anda, see ala peab jääma avalikuks,» selgitas Jarno Laur.

Kuid miks ikkagi on kavandatud Magistri tänava parkla asemele parkimismaja, kust vaid autodel on tore jõge vaadata? «Parkimismaja seal on hea mõte, autod peavad ka kusagil olema, sest vanalinnas peab elu olema,» vastas Jarno Laur. «Kesklinnas pole parkimismajale kohti eriti valida, inimesed ei taha kaugelt parklast kesklinna kõndida.»

Jõeäärseteks elukohtadeks on kavandatud peamiselt Kvissental ja Fortuuna kvartal. Näpuotsaga on võimalusi mujalgi. Näiteks Supilinnas Oa-Kauna-Emajõe tänava vahelised kuus krunti tahab linnavalitsus vahetada Ropka silla maa vastu kinnisvarafirmaga Arco Vara ning ehitusettevõttega Rand & Tuulberg. Emajõe ja Oa tänava vahel on riigi maal veel viis krunti.

Paremkaldal saab ehitada äri- ja eluhoone ka avaturu kõrvale ASi Giga krundile. Samuti ei pane keegi kätt ette keskkatlamaja asemele äri- ja elumajade ehitamisele.

Vasakkaldal taotleb linnavalitsus volikogult veel sel aastal luba, et panna oksjonile Ujula põigu ja Ranna tee vahel paar krunti, kuhu on kavandatud kaks väikest kortermaja. Ujula tänaval on linnal pakkuda veel kuus krunti väikeste kortermajade ehitamiseks.

Kesklinnast kaugemal hakkab Rand & Tuulberg ehitama uut elurajooni Ihastesse.

Paremkaldal on samuti võimalusi: Karlova sadama naabruses on endise küttekontori platsile kavandatud seitsmekorruseline kortermaja ja lasteaed. Naabruses Siili tänaval algab varsti kolmanda kortermaja ehitus.

Ropka poole liikudes on Tarmekol kavas endine tootmisala täita kortermajadega ning linnavalitsus on teinud ka ASile Tref ettepaneku vähendada tootmisala ja suurendada elamuala.

Tööstuspark jõe ääres

Sellega on jõe äärde elamiste rajamise võimalused ammendunud, sest Turu tänava ja Emajõe vahele on Tartu linnavõimud rajanud tööstuspargi. Miks nii, ilus koht elamiseks ju? «Kuskil peavad linnas ka töökohad olema, Ropka on traditsiooniliselt tööstusrajoon,» kostis Jarno Laur. «Elumaju on perspektiivikas ehitada kuni Siili tänava lõpuni. Siili tänaval kiidetakse asukohta, majade arhitektuuri, aga Tartus pole raha sellise elukoha kinnimaksmiseks. Siili tänaval võiks valmis olla kõik üheksa maja, aga hakatakse ehitama alles kolmandat.»

Ropkas jääb jõeäär seega tööstuspargi ja vangla alaks. «Ropka linnajakku tuleb jõe äärde matkarada,» lisas Jarno Laur. «Aga selle tegemiseni ei jõua me niipea, kõigepealt on vaja palju energiat rakendada kesklinnas.»


-------------------------------

Kommentaar

Enriko Talvistu

kunstiajaloolane

Kesklinnas võiksid tartlased jõe kallastel elada, siin ei pea nii palju metsa olema. Päris tihedalt ei tohiks kaldaid siiski täis ehitada, jõgi peab jääma siin ka tavainimestele alles.

Aga mis meil on praegu? Otse kesklinnas Vabadussillast Kaarsillani pole enam pinkigi! Miks pole jõel restorane-laevukesi? Sest linn on liiga vaene, et ehitada neile vajalik vee-, kanalisatsiooni- ja elektrivarustus.

Teisel pool Kaarsilda olevad kaks putkat ei elavda küll jõge ja jõeäärset elu kuidagi. Ka vaateplatvormid ei toimi, ei köida tartlasi. Need platvormid on linnale ainult suur hoolduskoormus.

Vabaduse puiestee äärde, jõe vastu peaks tulema parkimismaja. Milleks? Inimest tuleb ukse ette parkimise asemel harjutada ühissõidukiga sõitma või sada meetrit jalgsi käima.

Kesklinnast kaugemale pole jõe kallastel mõtet ehitamisega minna, meil lihtsalt pole nii palju inimesi, et mõlemad kaldad ära täita. Ropkas on vaja kallasrada inimestele läbitavaks teha, jõe vasakkaldal saame ju liikuda pea Ihasteni välja, paremkaldal mitte.

Tagasi üles