Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Papliallee: kuivanud latvu pole, aga ladvad tuleb maha võtta?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Emajõe vasakkaldal asuvat 152 vana papliga alleed ootab ees hooldus. Kava järgi tuleks puude kuivanud latvu 3–5 meetrit maha lõigata. Alleel jalutades pole aga kuivanud latvu naljalt näha. | FOTO: Kristjan Teedema

Üheksa korda mõõda, üks kord lõika – nii tuleb suhtuda Tartus Emajõe vasakul kaldal Ranna teel kõrguva vana papliallee plaanitavatesse hooldustöödesse, rõhutas OÜ ArborEst juhataja arborist Heiki Hanso.

Mõni aeg tagasi avaldas ta Supilinna seltsi veebilehel arvamust, et linnavalitsuse plaan lasta hooldustöödel peale kuivanud okste eemaldamise ja tüvede allosades õõnsuste puhastamise kõnealuste paplite latvu 3–7 meetrit kärpida pole mõistlik.

«Latvade lõikus on viimane asi, mida puule tehakse,» selgitas Heiki Hanso. «Turvalisuse pärast oleks latvade eemaldamine okei, kui need oleksid kuivanud. Aga need pole kuivanud – käisin allee hiljuti läbi, kuivanud latvadega puid seal praktiliselt pole, selles võivad kõik oma silmaga veenduda. Seepärast pole mõistlik sellist tööd teha.»

Ka supilinlased kriitilised

Ta lisas, et dendroloog Sulev Järve tegi allee hoolduskava mullu sügisel maapealse vaatluse põhjal. «Nii ei saagi näha, mis puude latvades toimub,» märkis Heiki Hanso. «Fakt on see, et ladvad pole kuivanud ja midagi ohtlikku sellepärast seal pole. Praegune töökäsk on pealiskaudne. Tegu on Eesti ühe unikaalseima paplialleega ja selle hoolduse tegemiseks on vaja usaldusväärset eksperdi­hinnangut.»

Ta lisas, et pärast latvade kärpimist jääb allee puseriti. «Selle allee suur väärtus on ka paremkaldalt paistvas vaatepildis,» ütles Heiki Hanso. «Mõtlematult latvu maha võttes kaob Tartust üks ilus vaade.»

Läinud reedel, 21. juulil saatis Supilinna selts naabrite juures Ülejõel asuva papliallee kavandatavate hooldustööde pärast märgukirja Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonnale. «Tartu on tervik, suhtleme üle jõe elavate naabritega tihedalt ning nende juures toimuv läheb meile korda,» selgitas Supilinna seltsi juht Kristiina Praakli. «Meie suhtlusvõrgustikus on kümmekond inimest kavandatavate tööde suhtes kriitilist arvamust avaldanud.»

Tema sõnul pole küsimus vaid latvade mahavõtmises. «Meile on kõige tähtsam, mis on sellele alleele kõige parem, kuidas korraldada seal hooldustöid nii, et kahjustada puid võimalikult vähe ja säilitada allee ilus välimus,» ütles Kristiina Praakli.

Seepärast palus selts märgukirjas kaasata hoolduse kavandamisse veel eksperte. Eile hakkas asi ka sinnapoole liikuma.

«Latvade lõikusvajadust on tarvis täpsustada,» ütles Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonna arborist Kaire Zimmer. «Allee näeb praegu teistsugune välja kui mullu hooldustööde kava tegemise ajal, eelmisel aastal olid ladvad hõredad. Seal on suur töömaht, puid on 152 ning sellepärast tuleb kõigepealt selgeks saada, kas ja kui palju latvu on tarvis lõigata.»

Selge pildi saamiseks on kavas nõu pidada asjatundjatega. «Kindlasti ei taha me sel alleel midagi halba teha,» märkis Kaire Zimmer. «Hirm, et latvade lõikamise järel näeb allee välja sakiline, on natuke liiast. Paplid on kõrged, oma 30 meetrit, ja allee pole hekk, seal ei ole puud ühekõrgused, kuni seitse meetrit tuleks latvu kärpida mõnel üksikul puul. Loodame leida mõistliku kesktee.»

Ta rõhutas, et umbropsu alleel ei tegutseta. «Kui on tarvis kuivanud latv maha lõigata, otsustab asjatundja puu otsas tõstukis, kas elusa osani tuleb lõigata kaks, kolm või seitse meetrit,» ütles Kaire Zimmer.

Leping küsimärgi all

Linnavalitsus tunnistas eile papliallee hooldustööde tegemiseks korraldatud hankel parimaks Heiki Hanso juhitava ArborEsti 15 480-eurose pakkumuse. Kas Heiki Hansol tuleb nüüd meelt muuta ja saega paplite latvade kallale minna?

«Ma pole veel otsustanud, kas sõlmin selle lepingu või ei,» teatas Hanso eile keskpäeval. «Kui mulle antakse vabad käed ja saan töö käigus ise otsustada, mis on puule parim, siis olen nõus. Kui ma nii töötada ei saa, lähen opositsiooni. Vaja on rumalusele käsi ette panna. Kõike ei tehta, pea norus, lihtsalt ära.»

Tagasi üles