Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Jarno Laur: Tähtvere sillast ja arutelu võimatusest

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Tartu abilinnapea Jarno Laur. | FOTO: Margus Ansu

Tartu linna uue üldplaneeringu eskiis on löönud taas lõkkele kired Tähtvere silla ümber. Selle vastu on juba allkirjugi kogutud. Tuliseid vaidluskohti on planeeringuga seoses veel mitu. Kas tartlased üldse suudavad kokku leppida?

Tartu linna üldplaneeringu eskiis on olnud linlastele tutvumiseks väljapanekul ja kättesaadav enam kui kuu vältel. Eskiis keskendub planeeringu selgroole ehk aladeks jaotamisele ja liiklusele.

Samuti toob välja need valdkonnad ja muudatused, millel on laiem tähendus või mõju ja mis seetõttu tuleb selgeks vaielda. Nii on eskiisis esitatud miljööalasid puudutav, elamu- ja rohealade muutused, samuti energeetikat puudutavad uuendused.

Eskiisi avalikustamise mõte on vaielda olulised valikukohad läbi enne põhilahenduse koostamist. Majaehituselgi otsustame kõigepealt arhitektuurse stiili ja hoone suuruse, valime ehitusmaterjali ja kütteviisi ning alles seejärel asume tegelema sisekujunduse detailidega.

Nii jätsime näiteks põhilised linnaehituslikud ja arhitektuursed tingimused, mis uues üldplaneeringus katavad kvartali täpsusega detailselt kogu linna, põhilahenduse juurde ning töötame nende kallal koos asumiseltsidega veel sügiselgi.

Ettepanekutes joonistub välja kolm tähtsamat tulipunkti, mis on toonud ülejäänud teemadest selgelt eristuva vastukaja.

Et eskiislahenduses olid muutused, mis vajavad laiemat arutamist ja vaidlemist, kerkisid ootuspäraselt esile eriarvamused näiteks Raja 31a kinnistule üksikelamute asemel väikeste korterelamute ehitamise ning Ihaste tee 18 kinnistu hoonestamise puhul.

Samavõrra ootuspärane on ka debatt Tähtvere silla vajalikkuse üle.

Soovime Raja tänava vaidluses edasi liikuda, viies kokku arvamust avaldanud kohalikud elanikud ning arendajad, et selgitada, milline võiks olla kompromiss. Igal juhul on selge, et me ei räägi hoonestuse juures Hiina müüri meenutavast paneelelamute rivist, vaid ikkagi mahuliselt tagasihoidlikust kõrghaljastusse sobituvast lahendusest.

Osa inimesi on Raja tänava puhul protesteerinud aktiivses kasutuses oleva tervisespordipargi kaotamise vastu. Olgu öeldud, et kogu vaidlus käib kasutusest väljas oleva võsastunud kõrvalkrundi üle.

Usutavasti on Raja tänaval võimalik arutleda suuruselt keskkonda sobivate majade ja arenduse võimalike panuste üle – olgu selleks kohaliku liikluskeskkonna parandamine või näiteks avalikku kasutusse jääva pargiala suurendamine. Linnavalitsus on pidanud võimalikuks, et nii võib tekkida olukord, kus võidavad kõik. Kas see ka tõelisuseks saab, sõltub asjaosaliste koostöövõimest.

Ihaste tee 18 kinnistu puhul käib üldplaneeringuga samal ajal detailplaneeringu menetlus, mille eskiisi avalikustamisel tuli väga palju kriitilist vastukaja ja esitati kontrollimist vajavaid (vastu)väiteid. Sisuliselt samad argumendid kõlasid ka üldplaneeringu eskiisi avalikustamisel.

Siinkohal on oluline, et kõik tekkinud keskkonnaküsimused saaksid pädevalt vastatud. Edasiste valikute tegemiseks oleme palunud teha keskkonnaekspertiisi, mis läheb koos muudetud eskiislahendusega uuele avalikustamisringile ja avalikule arutelule. Nii saame faktide põhjal arutleda ala veerežiimi, sellel elutsevate liikide, kavandatud hoonestuse mahtude ja säilitamisele kuuluva roheluse tasakaalu üle.

See, kas Ihaste linnaosas on mõnes kohas korterelamud või mitte, on rohealade terviklikkuse ja liiklusskeemi kõrval pigem emotsionaalne küsimus. Aga oluline ikka. Ja selles osas ei ole mingit põhjust, miks linn ei peaks arvestama Ihaste elanike seisukohta.

Tähtvere sild on üldplaneeringu eskiisis samal põhjusel kui eespool räägitud küsimused: selle vajalikkust tuleb kaaluda ja selle üle arutleda.

See sild ei ole linna üldplaneeringus uus asi. Juba 1987. aasta generaalplaanis oli see ette nähtud ning sealtmaalt on maa silla tarbeks reserveeritud ka kõigis järgnevais planeeringuis.

Ehkki mõnigi arvaja on kindel, et sild on planeeritud vaid supilinlaste kiuste ning selleks, et lõhkuda Tähtvere puhkepargi suurepärane õhustik ja keskkond, on sillaplaani juured siiski ajas, mil kogu liiklus linna põhja- ja loodeosa vahel ning ka läbisõit käis üle Võidu silla.

Vabadussilla taastamise ning Kroonuaia silla ehitamisega on olukord muutunud mõnevõrra paremaks, kuid uuringu järgi on linna liikluse suurimad pudelikaelad ikkagi Narva mägi ja Jakobi mägi.

Et vabastada kesklinn läbivast, sh linnasisesest liiklusest, on vaja uut jõe ületamise võimalust. Pikalt oli selleks võimaluseks vaid kavandatud Täht­vere/Tuglase sild.

Eskiisi arutamisel olen rõhutanud, et olukord on muutunud: muu hulgas räägime nüüd Tartu ringteel loodes Emajõge ületavast n-ö Kvissentali või Tiksoja sillast. Selle silla vaieldamatu eelis on soodsam asukoht transiitliiklusele ning ka asjaolu, et see ei kulge läbi maaülikooli linnaku, Tähtvere spordipargi ega jõua otsapidi devoni liivakivipaljandisse.

Viimases lauses sisaldus tõesti see, mis räägib Tähtvere silla vastu. Ent oluline on siinkohal ka küsimus, kas Kvissentali elurajooni tagant jõge ületav ühendus on atraktiivne linna sees liikujatele ehk kas see pakub konkurentsi kesklinna läbivale teekonnale.

Tähtvere spordipargi väärtused on teada ja mullegi meeldiks, kui Kvissentali sild ja Tähtvere sild võiksid olla alternatiivid: ühe valmides poleks teist vaja teha. Siis saaksime vähemagi südamevaluta Tähtvere silla pikalt peetud plaanist loobuda.

Samas on selliste suurte taristuobjektide tarbeks maade reserveeringust loobumine väga suure vastutusega otsus, mida üldjuhul ei saa ka tagasi pöörata.

Silla kohta oleme tellinud liikluse lisaekspertiisi, et otsused ei sünniks vaid emotsiooni põhjal.

Selge on see, et praeguste arutelude põhjal on laual alternatiiv – kas loobuda põhilahenduse juures Tähtvere sillast täielikult või sätestada, et selle rajamine võib tulla kõne alla alles pärast Kvissentali/Tiksoja silla ehitamist ja uute liiklusolude põhjalikku analüüsi.

Igatahes pole kellelgi vähimat põhjust oma suuski maha müüa – Tähtvere spordipargis läheb elu edasi.

Kolm selles loos räägitud kaasust, õigemini nende ümber toimunu, tekitavad küsimuse, kas ratsionaalne arutelu on üldse võimalik.

Arutelu, kus oma argumentidele kaalu lisamiseks ei esitataks paranoilisi kahtlustusi tõe pähe. Siinkohal viitan väitele, et Tähtvere puhkeparki rajatud suusanõlv on juba osa silla muldkehast, mida hea ettekäände varjus on asutud rajama.

Arutelu, mille peamiseks vormiks ei ole petitsioon, vaid dialoog. Petitsioonide keel on lihtne ja lihtsustuseks on hea ka pooltõde. Näiteks see, et kortermaja on kindlasti Lasnamäe või Annelinna omade, mitte aga Tähtvere või Nõmme majade moodi?

Tartu uusehitistest kaunistaksid iga linnaosa näiteks arhitekt Tiivi Torimi Anna Haava tänava majad või Hanno Grossschmidti ja Tomomi Hayashi Jakobi 25 hoone. Need on vaid mõned viimastel aastatel tunnustatud Tartu uusehitised.

Kas on võimalik arutelu, kus millegi vastu olemise asemel oldaks millegi poolt?

Planeeringute puhul levib kogu läänemaailmas NIMBY – not in my backyard (mitte minu tagaaias). Nii ongi tekkinud paradoksaalne olukord, kus planeeringute üldisi eesmärke toetatakse ja mõistetakse, kuid nende elluviimiseks vajalikud muutused võiksid aset leida kuskil mujal.

Arutame linna tuleviku üle. Rahulikult ja argumenteerides. Vastanduseta. Sest vastanduda pole õieti kellegagi. On probleemid, millele tuleb leida võimalikult hea lahendus.

Tagasi üles