Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Enriko Talvistu: sild Supilinna tagant, mitte läbi selle

4
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Enriko Talvistu | FOTO: Scanpix

Kired seoses linna uue üldplaneeringuga taas päevakorrale tõusnud Tähtvere silla ümber ei vaibu. Silla vastu võetakse sõna, kogutakse allkirju.On see sild siis tõesti kellegi rumal ja kiuslik  plaan, mis rikuks paljude linlaste elu? Või siiski lahendus autodest ummistunud linnale?

Supilinna-taguse, umbmäärase sihtnimetusega Tuglase tänava silla teema tekkis siinkirjutaja mäletamist mööda vähemalt 30 aastat tagasi. Selle tõi siis linna generaalplaani (üldplaneeringu nõukogudeaegne nimetus) transpordiskeemi koostamise käigus mängu instituut Eesti Projekt.

Põhiküsimus oli liikluse eemalejuhtimine Tartu kaitsealusest vanalinnast. Muidugi oli selles transpordiskeemis ka radikaalseid variante, nagu näiteks Sõpruse silla liikluse juhtimine diagonaalis üle Karlova Lembitu tänava algusesse. Õnneks jäi viimati nimetatud õudusunenägu teostamata. Aga selles sihis, kuidas Annelinna magalast kiiremini elamuehituskombinaati tööle või Tallinna poole sõitma pääseda, on sild endiselt päevakorral.

Elamuehituskombinaat käsitles 1970. aastate lõpus Betooni tänavat kui tehase sisetänavat. Eks see algul nii ka olnud: tehas ehitas oma betoonivalutsehhi poole tänava peale. Linna täitevkomitee tagasihoidlikud protestid ei aidanud selle suure strateegilise tehasemasinaga võideldes mitte midagi.

Nüüd oleme seisus, kus ülesvoolu asetsevat silda Tuglase tänava sihile paigutada on juba üsna raske ning valitud on järgmine võimalik siht – maaülikooli peahoone ja metsanduse õppehoone vahelt, Tartu Näituste kompleksist mööda ja raudtee alt läbi, betoonitehase taha.

Loomulikult jagub hulgaldasa neid, kes ei taha näha linnas mitte mingisuguseid muutusi. Eriti kui see puudutab nende arvatavat kodutanumat, praegu siis Supilinna. Ikka on suhtumine, et ehitatagu ükskõik kuhu, aga mitte minu aia taha. Mõned inimesed tahavad ju elada linna keskväljakul, metsa veeres ja jõe ääres korraga.

Vabandage, supilinlased, kui ma eksin, aga ega see sild nüüd nii väga teie õuest läbi lähe ning ega Supilinna selts ole ka see, kes kõiki supilinlasi esindab. Allkirju sillavastasele petitsioonile annavad ju needki, kes lihtsalt kas linnavalitsusega või muidu opositsioonis on.

Sillavastasuse kampaania võimaldab ka ilmselt viis aastat Tartus õpiaega veetnud ning seega «linna tundvatel» ajakirjanikel muidu uudistevaesel ajal riigiraadio saates «Rahva teenrid» ilkuda, justkui tahaks Tartu ehitada sildu piki jõge. (Minu mälu järgi pärineb see kontekstist välja rebitud lause kunagiselt abilinnapealt Hannes Astokilt.)

Ning loomulikult olla Tartus pikemat aega võimukoalitsioonis püsinud reformierakondlastest linnapeade eesmärk lõigata võimuperioodil vähemalt ühe silla avamislinti.

No ei ole ju nii. Urmas Kruuse küll midagi ei lõiganud. Pealegi tuleks jõe ja raudteega kolmeks jagatud linnas avada sildu kiiremini kui linnapead vahelduda jõuavad.

Arvata, et linnavalitsuse osakondade spetsialistid on valitud mingi parteilisuse printsiibi alusel, oleks kohatu võrdlus Tallinnaga. Spetsialiste muidugi võib ja peabki aeg-ajalt kritiseerima, aga seda erialases mõõtkavas.

Õnneks on see Tartus ka võimalik.

See, et Supilinn tahab elada omaette linnana linnas, on juba ammu teada. Võimaluse korral on ju supilinlaste arvamust ka igati arvestatud.

Aga peale selle on ju linna kui terviku huvid. Paraku pole muud võimalust Jakobi mäe kurku ja vanalinna läbivat liikluskoormust osaliseltki vähendada, kui ehitada sild ülesvoolu.

Tiksoja sild kui ringtee pikendus jääb liiga kaugeks ning vastaseid on sellelgi.

Miks peavad teised linnaosad kandma seda koormust, mis muidu kulgeks osalt üle kavandatava silla?

Kahjuks ei osatud aastakümneid tagasi näha ette sellist autostumise kasvu, muidu oleks see sild juba ammu eelisjärjekorras valmis tehtud.

Ja ei häiriks see Supilinna, laululava, spordikompleksi ega dendropargi nime kandvat Emajõe luhta. Sealt oleks piisav hulk läbipääse sillatammi alt. Ning ega Supilinna tänavadki ole enam ammu need, kuhu vanemad lubaks oma lapsi jalgpalli mängima.

Viimasel ajal korratud mantra, et tee autoliiklusele üks võimalus juurde ning see laieneb kergliikluse arvel veelgi, ei pea paika juhul, kui tal pole võimalik laieneda muul viisil kui kesklinnas kergliiklust veelgi rohkem välja surudes.

Pealegi oleks uus sild ka kergliikluse võimalus.

Lahingu kergliiklus ja ühistransport versus autoliiklus on Tartu linn sel sajandil juba suuresti niikuinii kaotanud ning praegu tegeldakse uues üldplaneeringus vigade parandusega. Sild on ses osas üks samm.

Üleriigilises mõõtkavas on Tartu pigem muutumas Tallinna eeslinnaks, kus maismaasidemed Tallinna poolt on esmatähtsad. Lennundus ja laevandus on rohkem kolklikud unistused. Sellega on seletatav ka juba suurte projektidena realiseeritud või kavandatav eeslinn Tallinna suunal alates Lõunakeskusest, ülikoolide kampustest ning tööstusparkidest siin- ja sealpool raudteed maaülikooli taga ja juures.

Tahame me seda või ei taha, Ülejõe jääb perifeeriaks. Ka praegu olude sunnil tagant tõugatavale Raadi ja ERMi kesksusele on seda silda igati tarvis.

Pigem paneb imestama see lühinägelikkus, mis takistab linna üldplaneeringu koostajatel ette nägemast Tähtvere raudteepeatust. Nii nagu Tallinnas on enne Balti jaama Ülemiste ja Kassisaba. See oleks lähemal tulevasele Tartu ärikeskusele, rääkimata pargi-ja-sõida-võimalustest, mis siin oleks igati paremad kui kitsukese vana raudteejaama ümbruses.

Vaja oleks ka Vaksali tänava pikendust üle Riia tänava ja piki sadamaraudteed Ropka sillani. Aga enne läheb jumala päike looja, kui Tartu linn kõik oma sillavajadused rahastatud saaks.

Tagasi üles