10. juulil avatava Sepa jalgpallikeskuse ehitusel on jõutud kõige põhilisema osani: Soome ettevõte Jäämeistarit on saatnud Taaralinna oma brigaadi, kes asus eile paigaldama altküttesüsteemi torustikku. Teatavasti saab Sepa staadionist esimene altküttega kunstmuruväljak Tartus.
Fotod: Sepa staadionile «külvatakse» küttetorustikku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõõskavast päikesest hoolimata oli täna ennelõunaks paika saanud juba üle kolmandiku torustikust. See on märkimisväärne hulk tööd, kuna torude kogupikkus saab staadionil olema umbes 40 kilomeetrit.
Küttetorusid paigaldavat traktori roolib Pärnu mees Andres Puusild, kelle sõnul saab torustik killustiku sisse kolme päevaga, millele järgneb viimistlemine ja testimine. Kõik tööd kokku peaks võtma aega umbes nädala ning siis saab asuda juba kunstmuru paigaldamise juurde.
13 aastat soomlaste firmas tegutsenud ja selle ajaga umbes poolesaja kunstmuruväljaku sünni juures olnud Puusild märkis, et tehnoloogia, millega torustikku paika pannakse, töötas välja Jäämeistarite oma mees Erkki Syrjänen.
Kui traditsiooniline tehnoloogia näeb ette, et esmalt pannakse torustik lihtsalt maha ning seejärel kaetakse killustikuga, siis Syrjänen leiutas torud otse pinnasesse «istutava» masina, mille loomiseks sai inspiratsiooni kaablipaigaldusmasinatest.
Masina tööpõhimõte on lihtne: esmalt lükkab traktor sahaga sisse vaod, misjärel suurest rullist «külvatakse» neisse vagudesse küttetorud. Nii saab korraga maha panna neli rida torusid.
Puusild rõhutas, et torustiku paigaldamisel tuleb olla äärmiselt hoolikas. Kui torude peal olev kunstmuru ehk «matt» mingite aastate möödudes paratamatult amortiseerub ja vajab vahetust, siis torusüsteem peaks väljakusse jääma aastakümneteks.
Torudes hakkab tsirkulatsiooni põhimõttel ringlema 16 tonni glükoolilahust, mis peabki tagama selle, et kunstmuru püsiks igal aastaajal kuiv ja jäävaba. Staadionit ehitava Jaagor grupi juhatuse liikme Ingmar Kiidjärve sõnul on lahuses viis tonni glükooli ja üksteist tonni vett.
Lisaks küttesüsteemi paigaldusele valmistutakse staadionil ka valgustuspostide üles panekuks, vajalikud massiivsed augud on juba valmis kaevatud ja betooniga tugevdatud. Küll tõdes Kiidjärv, et kuigi üldiselt on kuivad ilmad nende toimetusi igati soosinud, siis üks asi on ikkagi jäänud toppama – nimelt pole jätkuvalt saanud mulda naturaalmuruga harjutusväljaku muruseeme.
«See oleks siit lihtsalt minema lennanud,» nentis Kiidjärv. Muruseeme külvatakse maha esimesel võimalusel, kuid et murule tuleb anda üksjagu aega kosumiseks, siis tuleb arvestada, et selle aastanumbri sees vutimehed ilmselt sinna peale ei pääse.
Tammeka tegevjuht Kalle Paas on ehituse kulgemisega väga rahul. Samas lisas Paas, et kuna staadioni näol on paljuski tegemist sotsiaalprojektiga – ühisrahastuskampaania raames panustasid annetajad selle valmimisse mäletatavasti 150 000 eurot – siis mõnes mõttes jätkatakse sellega ka ehituse ajal.
«Loomulikult on kõik kriitilise tähtsusega asjad uued ja kvaliteetsed, kuid mõned asjad katsume staadionile saada taaskasutusse võetuna – näiteks viis majakest, kus hakkavad paiknema staadioni abiruumid, saime Cramolt,» märkis Paas.
Kuid et majakesed on suhteliselt kehvas seisus ning kindlasti vajab vahetamist nende laudis, on Kalle Paasil ka üleskutse: ehk saaks mõni ettevõte neid lauamaterjali ja värvidega toetada?
Majakeste renoveerimiseks korraldab Tammeka mõnel juuni nädalavahetusel ka talgud, millest võivad osa võtta kõik, kes soovivad anda oma panuse Tartu jalgpallurite seni üsna viletsate treeningtingimuste parandamisse.