Keskkriminaalpolitsei pidas kuriteos kahtlustatavana kinni Tartu abilinnapea (20)

Tiina Kaukvere
, Eesti uudiste päevatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kajar Lember
Kajar Lember Foto: Mihkel Maripuu

Keskkriminaalpolitsei pidas kahtlustatavana kinni Tartu abilinnapea ja sotside aseesimehe Kajar Lemberi, keda on alust kahtlustada korduvas altkäemaksu võtmises. Täna hommikul toimus Tartu linnavalitsuse tööruumides ka läbiotsimine.

«Kuna menetlustoimingud alles käivad, siis täna saame ainult kinnitada, et meil on alust kahtlustada Tartu abilinnapead Kajar Lemberit altkäemaksu võtmises,» kommenteeris kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtiv lõuna ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Marek Vahing.

Kahtlustuse kohaselt ei tegutsenud abilinnapea linna huvides, vaid nii enda kui ka altkäemaksu andja huvides, kes on ka täna kahtlustatavana kinni peetud.

«Kogutud tõendid viitavad sellele, et altkäemaksu võtmine toimus korduvalt pikema aja jooksul,» lisas keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo juht Janek Maasik.

Abilinnapea on kahtlustatavana kinni peetud esialgu 48 tunniks. Praeguse seisuga ei näe prokuratuur vajadust abilinnapea vahistamiseks.

Kriminaalasja kohtueelset menetlust viib läbi keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo ja juhib lõuna ringkonnaprokuratuur.

Postimehel ei õnnestu Kajar Lemberit ennast tabada, kuna tema telefon on välja lülitatud.

Kahtlustus seotud Raadi arendusega

Tartu linnapea Urmas Klaas (Reformierakond) rõhutas, et hommikul toimus läbiotsimine vaid Kajar Lemberi kabinetis. «Linnavalitsus teeb igakülgset koostööd uurimisorganitega, et tõde võimalikult kiiresti välja selgitada,» ütles Klaas, kes lisas, et kahtlustuse sisu saab kommenteerida vaid prokuratuur. Klaasi teada ei ole linnavalitsuse töötajate seas rohkem kahtlustatavaid.

«See tuli väga ootamatult,» nentis Klaas, kes kõneles enda sõnul ka ise täna hommikul politseiametnikega ja kinnitas, et linnavalitsus teeb tihedat koostööd.

Veel täna õhtul ei olnud ka sotside sekka kuuluva Lemberi erakonnakaaslased toimuvast teadlikult, nad kuulsid sellest meedias. Uudis tuli suure šokina.

Abilinnapea Kajar Lember teatas 12. mail, et paneb ameti maha, sest soovib keskenduda eraärile.

«Põhjus on selles, et linn korraldab lähiajal ideekonkursi mitmete potentsiaalsete arendusobjektide peale Raadil, et seal ümbrus korda teha. Olen otsustanud, et tahan ühe oma ideega osaleda. Leian, et konkursil osalemine tekitaks huvide konflikti, olengi seetõttu otsustanud abilinnapea ameti maha panna ja mingiks ajaks keskenduda erasektorile,» kommenteeris Lember siis.

Postimehe teada on kahtlustuse sisu ilmselt seotud just Raadi projektiga, mille pärast Lember ametist lahkus.

«Idees, millega ma välja tulen, ei ole ka ühtpidi midagi maailma muutvat, oleme varemgi mõelnud sama asjaga Raadi peale, aga pigem vallamaadele teisel pool lennuvälja, et tekitada sinna kogu pere turismiobjekti. Nüüd, mil Roosi tänava lennuangaaride rendilepingust ootamatult loobuti ja need lähevad konkursile, avanes uus võimalus,» rääkis Lember ametist loobumist kommenteerides. «Kahte jumalat on korraga raske teenida ja valik on praegu selline. Kavatsen siiski mitte ära kaduda ja Tartu volikogu liikmena jätkan.»

Linn kuulutas eile välja konkursi

Tartu linnavalitsus teatas eile, et kuulutab välja avaliku ideekonkursi linnale kuuluvatel Roosi tn 83 ja Roosi tn 84 kinnistutel kultuuri-, turismi-, meelelahutus- või spordielu edendavaid tegevusi realiseerivate ideede leidmiseks. 

«Sügisel avatakse Raadil Eesti Rahva Muuseumi uus maja ning valmib kaasaaegsetele nõuetele vastav Roosi tänav. Need arengud muudavad piirkonna senisest atraktiivsemaks ning loovad eeldused Tartu linnale kuuluvate kinnistute aktiivsesse kasutusse võtmiseks. Kinnistud antakse kasutusse eesmärgiga arendada Eesti Rahva Muuseumi lähialal kultuuri-, turismi-, meelelahutus- või spordielu edendavaid tegevusi, sealhulgas rajada nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikke hooneid ja rajatisi,» teatas linnavalitsus.

Allikas: Tartu linnavalitsus
Allikas: Tartu linnavalitsus Foto: Tartu linnavalitsus

«30 aastaks anname rendile ja eelistatud on kultuuri-, spordi- ja turismivaldkonda elavdavad ideed, konkursil osaleja peab ka selle idee ellu viima, see ei ole lihtsalt varrukast idee pakkumine,» selgitas Urmas Klaas möödunud nädalal. Reeglite järgi tuleks oma idee ellu viia kahe aasta jooksul.

Üks kõnealustest maatükkidest on aadressil Roosi 83, kus asuvad ka vanad lennukiangaarid. Roosi 83 kinnistu on üle kolme hektari suur.

Teine konkursile pandav kinnistu on Roosi 84 ja see on ligemale poolteist hektarit suur.

Allikas: Tartu linnavalitsus
Allikas: Tartu linnavalitsus Foto: Tartu linnavalitsus

Sobivate ideede teostamiseks on linn nõus seadma kinnistutele hoonestusõiguse. Selleks on mitmeid tingimusi. Hoonestusõigus seatakse idee realiseerimiseks vajalikus ulatuses kas tervele kinnistule või selle osale.

Hoonestusõiguse tähtaeg on kuni 30 aastat, hoonestusõiguse aastatasu on viis protsenti maa turuväärtusest ja turuväärtust hinnatakse iga viie aasta järel. Idee kandvat tegevust tuleb jätkata hoonestusõiguse kogu perioodi vältel. Kõik hoonestusõiguse seadmisega seotud kulud kannab idee esitaja.

Siin, nagu abilinnapea Jarno Laur välja tõi, on ka üks põhjusi, miks on selline ideekonkursi kaudu hoonestusõiguse seadmine välja käidud – sellega ei kaasnevat linnale kulusid.

Klaas ütles ka, et kindlasti on maailmas palju ideerikkaid inimesi, uute ideedega soovib linn panna Raadi elama. Klaas lisas, et oodatud on mitmekesised ideed, mis ka tulevikus võimaldaksid suurlavastusi lennuangaaris etendada, sest ruum on sobiv ja selles on unikaalset rustikaalsust.

«Lennukiangaaridel on tugev ajalooline väärtus, soovime, et Raadile, mis oli juba kahe sõja vahelisel ajal lennundusega seotud, jääksid need angaarid sellisena,» lisas linnapea Klaas.

Ideede esitamise tähtaeg on praeguse kava järgi jaanipäeva nädala esmaspäeval.

Lember on Tartu rahanduse, ettevõtluse ja linnavara valdkonna abilinnapeana töötanud alates 2013. aasta novembrist. Enne seda kuulus ta alates 2011. aastast riigikokku.

Varem on Lember tegutsenud ettevõtluses, kuid olnud ka näiteks rahandusministri nõunik, Tabivere vallavolikogu esimees ja kunagise Rahvaliidu peasekretär.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga ühines ta 2011. aastal ja praegu on ta erakonna aseesimees.

Kommentaarid (20)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles