Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Geograafide uurimistöö aitab linna inimsõbralikumaks muuta

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Rein Ahase ja Age Poomi ees laual lebab nutitelefon, mis annab teadlastele väärtuslikku infot inimeste liikumismust-rite kohta. | FOTO: Sille Annuk

Tartu ülikooli geograafid on jaganud umbes sajale ülikooli, rahvusarhiivi ja Eesti Rahva Muuseumiga seotud inimesele uued Samsungi nutitelefonid, mille abil hoitakse kõigil nende käimistel pooleteise aasta vältel hoolikalt silma peal. See ei ole siiski ebaseaduslik jälitustegevus, vaid hoopis ettevõtmine, mille tulemusel võiks Tartust saada juba lähitulevikus märksa inimsõbralikum paik.

Ülikoolilinnakute projekti keskne teema on kõrgkoolide ja linna ühine areng. See on ka võtmetähtsusega küsimus Tartu konkurentsivõime seisukohalt, kuna ülikoolid ja linnad võistlevad üha enam tudengite, elanike ja investeeringute pärast ning seetõttu on linnaruumi ja ülikoolilinnakute integreeritud planeerimine oluline kogu Euroopas, tutvustas projekti tuuma Tartu ülikooli inimgeograafia professor Rein Ahas.

Teaduslik lähenemine

Projektis osaleb kuus linna Eestist, Lätist, Soomest ja Rootsist nii ülikoolide kui omavalitsuste tasandil. Rein Ahas tõi välja, et kui teised tegelevad otseselt ülikoolilinnakute või linnaruumi praktilise planeerimisega, siis nemad lähenevad teemale ilmselt kõige teaduslikumalt. Uuritakse seda, kuidas mõjutab ülikoolide paiknemine seal töötavate ja õppivate inimeste tegevuskohtasid.

«On palju teooriaid ja mudeleid, kuidas ülikoole linnades paigutada,» märkis Ahas. «Ühed viivad need linnast välja ja ümbritsevad nende linnakud müüriga, et tudengid saaksid rahulikult õppida. Samas räägitakse tänapäeval üha rohkem sellest, et ülikoolid peaksid asuma südalinnas, kus nad genereeriksid noorust, töökohti, ettevõtlust ja arendaksid linnaruumi.»

Tartu kahest suurest ülikoolist rääkides saab välja tuua, et maaülikool arendab oma linnakut Kreutzwaldi tänava piirkonnas, Tartu ülikooli asutused on aga enam mööda linna laiali. Siiski saab viimase puhul selgelt täheldada Maarjamõisa linnaku arendamist, kuigi uus IT-maja ehitatakse kesklinna.

«Ma ei julge anda hinnangut, kas TÜ praegune seis on konkurentsivõime seisukohalt hea või halb. On oluline, et ülikool oleks väga tugevalt kesklinnas, kuid lõpuks on Tartu ikkagi väike linn ja kõik suured asutused ei mahu linnasüdamesse lihtsalt ära,» nentis Ahas. Ta lisas, et pigem on linna arengule kasulik teadusasutuste mõistlik hajutamine.

«Eks alati saaks paremini, kuid selles projektis teevad ka ülikooli kinnisvaraosakond ja Tartu linnaplaneerijad aktiivselt koostööd, ning kesklinna uut üldplaneeringut koostades selle projektiga ka juba arvestatakse,» tõstis Rein Ahas esile käegakatsutavat kasu.

«Asja suureks väärtuseks on see, et kokku tuuakse inimesed, kes tegelevad linnade planeerimise ja ülikoolide arendamisega. Projekti käigus käiakse partnerite juures nende kogemustega tutvumas, näiteks juunis kohtutakse Helsingis ja järgmisel aastal Tartus,» täiendas Ahast projekti teine Tartu-poolne koordinaator Age Poom.

Tartu ülikooli geograafide uurimistöö käib sel kombel, et nutitelefonide abil jälgitakse umbes saja inimese liikumismustreid, projekti lõpuks saadakse andmeid pisut üle 200 inimeselt, kelle käike vaadeldakse viieteist kuu jooksul.

Eriti põnevaks peavad teadlased rahvusarhiivi ja ERMi töötajate liikumisteede muutumist enne ja pärast kolimist. «Seoses tarkade asutuste kolimisega on tõstatatud hüpoteesid, et kesklinn tühjeneb ja transpordikoormus muutub. Kuid samas on üks planeerimisteooria, et kui viime ERMi Raadile, siis elustab see ühelt poolt seda piirkonda, teiselt poolt aga ka kogu linna,» selgitas Rein Ahas.

Lisaks nutitelefonist tulevale digitaalsele jäljereale tehakse inimestega ka intervjuud, mille käigus lisandub uuringule kvalitatiivne mõõde. «See tähendab, et me saame konkreetsed ruumipunktid ka sisustatud – näiteks seal on töökoht, seal käin hobiga, seal lapsega seoses,» täpsustas Age Poom.

Mida on Tartul pakkuda

Samuti annab mobiilijälgimine aimu ülikooliga seotud inimeste liikumistest. Nii peaks vastuse leidma näiteks küsimus, kui palju praeguse tudengi elustiil linnaku ja linnaruumiga seondub ning mitu päeva nädalas ta üldse Tartus on.

«Üks stereotüüp on ju see, et Tallinnast pärit tudengid tulevad esmaspäeva lõunaks ja lähevad neljapäeval ära. Aga kui tudengid nädalavahetuseks lahkuvad, tulevad siia mujalt koju tartlased ja nii kujuneb ümber ka Tartu ruum ja tähendus,» tõi Ahas välja.

Mis aga uuringu tulemusel konkreetselt võiks muutuda? Näiteks teeb ülikool koos linnavalitsusega Maarjamõisa kvartali detailplaneeringut ning kui teoks saavad Vaksali ja Lembitu tänavat ühendav jalakäijate raudteetunnel ning sellega seotud kergliiklusteed, muutuks ühendus kesklinna ja linnaku vahel senisest märksa mugavamaks. «Kui seal ei oleks sellist auto- ja raudteetakistuste jada nagu praegu, tunduks see vahemaa päris lühike,» märkis Rein Ahas.

Professor lisas, et Tartu kon­­kurentsivõime seisukohalt on võtmeküsimus see, kas suudetakse pakkuda välismaistele tippspetsialistidele turvalist ja kvaliteetset elukeskkonda.

«Mida on ühel väiksel linnal pakkuda, et nad tahaks koos peredega siia tulla – see on Tartu arengu seisukohalt olulisim,» nentis Ahas, et ülikoolilinna planeeringuid tehes peaks seda teadmist silmas pidama.
------------------

Kaasavate ülikoolilinnakute arendamise projekt

•    Osalevad lisaks Tartu ülikoolile Turu ülikoolid ja linn, Helsingi Metropolia rakenduskõrgkool ja Helsingi linnavalitsus, Stockholmi ülikool ja Albano linnaku arendamise loovjõud, Uppsala ülikool, Riia ülikool ja Riia regiooni planeerimise nõukoda.

•    Projekt kestab kaks ja pool aastat, sisulisi tegevusi on järgmise aasta lõpuni.

•    Eelarve on 1 800 000 eurot.

Tagasi üles