Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Tartu kavandab mitut uut silda ning hulgaliselt jalgrattateid

4
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
OLULISEMAD LIIKLUSMUUDATUSED UUE ÜLDPLANEERINGU ESKIISIS | FOTO: Graafika: TPM

Sildade küsimus on Tartus aastaid olnud niisama tähtis kui parkide küsimus. Kas esimesena oleks vaja Marja silda, Ropka silda või hoopis Rebase(!) silda, on vaatenurga küsimus ja vastus sõltub mõnevõrra sellest, kus vastaja rohkem liigub.

Tartu uue üldplaneeringu eskiisi tutvustades ütles üldplaneeringu- ja arenguteenistuse juhataja Indrek Ranniku, et Ropka sild on vajaduse mõttes number üks, sest selle tulemisega on seotud paljud kesklinnas autoliikluse piiramise kavad.

See sild annaks kiire ühenduse Annelinnast Tähtverre ja kaotaks vajaduse kesklinnast läbi tossutada. Et sild seda võimaldaks, on vaja ka sadamaraudtee kaudu läbimurret sillast Vaksali tänavani.

«Hoolimata sellest, et idaringtee töötab ülihästi, ütlevad liiklusuuringud ikkagi, et Ropka silda on vaja. Selleks, et kesklinna läbivat liiklust, linnaosadevahelist liiklust ja transiitliiklust kesklinnas vähendada,» sõnas Ranniku.

Teine suur autosild, mida linn kavandab, on Tähtvere sild, mis ühendab Põllu tänava Kreutzwaldi tänavaga ja kaugemalt ka uue Betooni raudtee-ülesõidukohaga, mis enam ei oleks Tuglase tänava otsas, vaid veidi Tiksoja poole nihutatud.

«Kui kunagi peaksid Tartusse jõudma rongid kiirusega 160 kilomeetrit tunnis, tuleb raudtee ja autoliikluse samatasandilised ristumised kinni panna,» rääkis Ranniku.

See tähendab Aardla ülesõidu kahetasandiliseks muutmist ja ka Näituse ülesõidu muutmist. «Millal see tuleb, on kauge muusika, võib tulla 20 aasta pärast, võib tulla aasta pärast,» ütles Ranniku.

Vastuseis sillale

Tähtvere sild tekitab eelkõige supilinlaste hulgas vastuseisu ja nad on seda ka juba selgesti väljendanud. «See vähendab küll Jakobi, Kroonuaia ja Laia tänava liikluskoormust, samas läheb see läbi puhkeala ja supelranna. Sellel on plussid ja miinused, aga see on fikseeritud liikluse seisukohalt vajaliku objektina,» möönis Ranniku.

Tartu abilinnapea Jarno Laur ütles, et kui maanteeamet peaks jõudma Tartu põhjaümbersõidu ja Tiksoja silla ehitamiseni, võibki Tähtvere silla vajadus ära langeda või kaugesse tulevikku lükkuda. Sellist järjekorda toetab ka liikluse modelleerimine.

Laur nentis, et planeering jätab võimaluse suurteks liiklusmuudatusteks ja Stratumi

uuringu abiga on ka teada, mida üks või teine muudatus liikluspildis kaasa toob ja see võimaldab investeeringud tähtsuse järjekorda panna.

«Väga selge valukoht on Narva maantee väljasõit. Et seda lahendada, tuleb Põhja puiesteed pikendada Muuseumi teeni ja need ühendada,» tõi ta näite. «Kesklinna liiklusolukorra leevendamiseks on väga selgelt vajalik sadamaraudtee kaudu läbimurre vähemalt Riia tänavast Turu tänavani, aga ka Ropka sild.» Muuseumi teed on plaanis pikendada idaringteeni.

Ranniku tõi välja, et liikluse planeerimisel on linn pidanud kõige tähtsamaks eesmärgiks tagada kõigi liiklejate ohutus ja turvalisus. Strateegilise suundumusena deklareerib linn kergliikluse ning ühistranspordi eelisarengu tagamist.

Linnaplaneerijad juhivad tähelepanu, et olulisel määral on vähendatud magistraaltänavate hulka, muutes need madalama kategooria tänavateks. See võimaldab neil tänavatel kasutada liikluse rahustamise meetmeid.

Planeeringus on lisatud uus madalam tänavliik: kohalik jaotustänav. Näiteks Oa, Tähe ja Aardla tänav, mis ühendavad kõrvaltänavaid ja kvartalisiseseid tänavaid magistraaliga.

Emajõele rajatakse planee­­ringu kohaselt jalakäijatesild Marja tänava pikendusele, kuhu seda on kaua oodatud. Uus on Rebase tänava pikendusele silla kavandamine, et muuta Annelinna puhkeala ja spordirajad Karlova elanikele kättesaadavaks. Uus sild on plaanitud ka Atlantise ja turuhoone vahele.

«Liikluse kavandamine puu­­dutab kõiki linlasi iga päev, seega on kaasa mõelda ülioluline,» rõhutas Indrek Ranniku.

Poole tunniga pärale

Planeeringuga määratakse kergliiklusteede sidus võrgustik. Jalgrattateed ja -rajad peavad kulgema võimalikult katkematult.

Ühistranspordi arendamise hea töö kriteeriumiks seatakse ühe sõidu ajakuluks kuni 30 minutit, mis sisaldab jalgsikäiku peatusesse, bussi ootamist, sõitu ja jalgsikäiku sihtkohani. 30 minutiga jõuab jalakäija kahe kuni kolme kilomeetri kaugusel paiknevasse sihtpunkti ja jalgrattur viie-kuue kilomeetri kaugusele, kui tema sõidukiirus on 10 kilomeetrit tunnis. 30 minutiga jõuaks sõiduauto 15–20 kilomeetri kaugusele.
-----------------

Avalik väljapanek

•    Üldplaneeringu eskiislahendust ja selle keskkonnamõjude strateegilise hindamise programmi tutvustav avalik välja­­panek on 29. maini raekojas Tartu infokeskuses ning Poe ja Küüni tänava nurgal stendidel. Paberil on võimalik planee­­ringumaterjalidega tutvuda tööaegadel raekojas Tartu infokeskuses. Planeeringumaterjalid on leitavad ka Tartu linna veebilehelt, kus nendeni juhatab link avalehelt.

•    Arvamusi ja küsimusi ootab linn 29. maini kirjalikult Tartu linnavalitsusele (Raekoda, Tartu 50089) või meilitsi aadressil lpmko@raad.tartu.ee.

•    Avaliku väljapaneku tulemuste arutelu on neljapäeval, 30. juunil kl 17 linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna koosolekuruumis Raekoja plats 3, III korrus, tuba 303.
-----------------

Seni on laekunud üksikuid ettepanekuid

Tartu uue üldplaneeringu eskiisile on seni laekunud üksikuid ettepanekuid, peamiselt kinnistuomanikelt ehitustingimuste määramise kohta nende krundil, ütles Tartu üldplaneeringu- ja arenguteenistuse juhataja Indrek Ranniku.

Laiemat kõlapinda puudutavad ettepanekud on praegu tulnud Supilinna seltsilt ja need puudutavad Tähtvere silda. «Arusaadavalt nad ei soovi seda. Võib ka eeldada, et Raja pargi piirkonna kohta tuleb ettepanekuid,» lisas Ranniku.

Ta tõdes, et arvestades planeeringu mastaapi ja mõju linna tulevikule, on seda väga vähe.

«Liiklusküsimused on olulised, rohelade küsimus on oluline. Need asjad, mis oleme võtmeelementidena välja toonud, need kõik on olulised,» leidis Ranniku. «Ettepanekute tegemine on oluline seepärast, et linnavalitsus ja volikogu teadvustaksid ettepanekuid ja saaksid suuna võtta. Me teeme seda linnaelanikule, me ei tee seda iseendale.»

Ranniku ütles, et arvamusi ja ettepanekuid on vaja, et planeering saaks võimalust mööda linnaelanike soovidele vastav.

«Ei pea tingimata osutama, et muutke seda või toda, et see ei meeldi. Kõik mõtted linnaruumi kohta on head,» lisas Ranniku.

Kas võib olla, et mõni mõte on liiga väike, et seda välja öelda? «Eks me selekteerime ära, mis on üldplaneeringu tasandi mõtted. Kuuri ukse värv ei ole siin oluline, kuid silla tegemine või tegemata jätmine on, või mõne tänava läbimurre või puhkeala suurus,» vastas Ranniku. Jüri Saar

Tagasi üles