Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Noored soovivad sallivamat Eestit

3
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Luule Lille ja Miiko Kottise kutsuvad laupäeval raeplatsile kõiki, kes on vastu vägivalla ja võõraviha õhutamisele. | FOTO: Kristjan Teedema

Eilse Postimehe arvamusloos kirjutas Olev Remsu: «Ehk leiduks nooremaid ja agaramaid aktiviste, kes looksid liidu natsismi ja putinismi vastu? Olen sada protsenti veendunud, et just seda vajab meie rahvus ja meie riik praegu kõige rohkem.»

Kas juhuslikult või mitte, aga juba eeloleval laupäeval leiabki Tartus aset sellisest ideest kantud meeleavaldus, kui Raekoja platsile oodatakse kõiki, kes on vastu vägivalla ning võõraviha õhutamisele.

Vaenulikkus kasvab

Ürituse üks korraldajatest Miiko Kottise tõdes, et võrreldes paari aasta taguse ajaga saab praegu selgelt täheldada vaenulikumat hoiakut vähemuste vastu ning sellest hakkaski idanema ürituse idee.

«Nahavärv, sugu või peremudel ei tohi olla argument, miks kellelgi vähem või rohkem õigusi peaks olema,» ütles Kottise. «Pagulaste aitamise küsimus on majanduslik ja kõigil võib olla oma arvamus, aga rassism ja viha õhutamine on inimõiguste rikkumine ning seda ei tohi lubada.»

Miiko Kottise on ise Taanis ja Riias õppides olnud välismaalase rollis. Tema kogemused on olnud positiivsed ning ta soovib, et ka Eestis pikemat või lühemat aega peatuvad võõramaalased võiksid end siin turvaliselt tunda ega peaks muretsema, et keegi neid «teistsugune» olemise eest solvangu või halvemal juhul lausa füüsilise rünnakuga kostitaks.

Laupäevase ürituse kaaskorraldaja Luule Lille oli tegev ka novembri lõpus Ülejõe pargis toimunud rassismivastasel meeleavaldusel, mis korraldati spontaanse vastureaktsioonina samal ajal kaubamaja ees aset leidnud ja tõrvikurongkäiguga päädinud pagulastevastasele meeleavaldusele.

Lille tõdes, et toonase ürituse Facebooki leheküljele tehti palju materdavaid postitusi, kuid ta ei võtnud seda isiklikult ning jätkab seismist Eesti eest, kus oleks vähem vihkamist.

Lillet ei morjenda ka sotsiaalmeedias liikuvad jutud, et nn Odini sõdalased plaanivat nende üritusele vastuaktsioone ja tulevat meeleavaldust koguni filmima. «Seda võib avalikus ruumis igaüks teha, filmigu aga» ei ole Lille kade.

Siiski rõhutasid nii Luule Lille kui Miiko Kottise, et nad ei taotle vastandamist ega lõhestumist, vaid konstruktiivsemat poliitkultuuri, kus ei laskuta liialdustesse või rutakalt tehtud järeldustesse ning kus oma seisukohad esitatakse argumenteeritult ja selgelt faktipõhiselt.

Julgus arvamust avaldada

«Laiem eesmärk on aktiveerida neid ja pakkuda meelerõõmu neile, kes on samuti rassismi ja vägivalla vastu, kuid kes tunnevad end abituna, ei ütle oma arvamust välja või kardavad selle pärast mõnitada saada,» rääkis Kottise. «Kokku tulnud inimestel on sõnum, et me ei karda kasutada demokraatlikke vahendeid, et oma arvamust väljendada.»

Ta lisas, et sallivam Eesti ei tähenda, et igaüks peab endale näiteks mustanahalise sõbraks võtma.

Sallivam Eesti on see, kui poliitilised debatid ei muutu ebatsensuurseks ning neid saab hakata pidama konstruktiivsemas raamis, kus rassismil ja viha õhutamisel põhinevad seisukohad on taunitud.

Korraldajate sõnul on 9. ap­­rillil kell 15.30 algavale sündmusel oodatud nii noored kui vanad. Soovitakse, et kohale tuldaks heade emotsioonidega, mitte mõttega hakata ilusal kevadpäeval tüli norima.

Tagasi üles