Aasta parima betoonehitise tiitliga pärjati Ihaste sild

Eleen Laasner
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aasta betoonehitise tiitli võitnud Ihaste sild Tartus.
Aasta betoonehitise tiitli võitnud Ihaste sild Tartus. Foto: Kristjan Teedema

Võitja selgitas žürii välja 14 kandidaadi seast üle Eesti ning hõigati laiemale avalikkusele välja eile betoonipäeval, mis toimus Tallinna Kultuurikatlas. Varem on Ihaste sild pärjatud aasta parima rajatise ning Tartu aasta teo tiitliga.

Žürii esimehe Aadu Kana sõnul on see teist korda 16aastase ajaloo jooksul, kui võitjaks valitakse sild. 2007. aasta parimaks betoonehitiseks sai Puurmani kaarsild, mille konstrueerisid samad mehed, kes Ihaste sillagi – isa ja poeg Siim ja Juhan Idnurm firmast Ehituse ja Tarkvara Inseneribüroo.

«Sildu ja tunneleid on nominentide hulgas olnud varemgi, aga praegu oli see kõige mahukam ja uhkem. Kui mõelda, et ühel aastal sai auhinna Ülemiste liiklussõlm ja tunnel, siis see sild tundub nagu kabedam olevat,» lisas Kana. Peaauhinna saajad Idnurmed on peamise kontseptsiooni väljatöötajad, kuid silla valmimise taga on veel suur hulk teisigi asutusi ja inimesi.

Parim ehitis valiti välja salajase hääletamise teel ja kuni viimase hetkeni säilis Kana sõnul põnevus, sest kaks ehitist – Tabasalu eramu ning Ihaste sild – olid kuni viimaste ümbrikute avamiseni üsna tasavägises seisus. Aastakümneid ehitusvaldkonnas tegev olnud Aadu Kana jäi otsusega igati rahule. «Eriliseks teeb silla see, et Eestis, kus jõed pole laiad, on tegu tavatult pika sillaga, lisaks sellele on ta looduskaitse all olevate alade tõttu disainitud nii vertikaal- kui horisontaalvaates kõverana, mis teeb kokku põneva kujundi,» kommenteeris Kana võitjat.

Üle Suure Emajõe kulgev sillaosa on 90 meetrit pikk, uue tehnoloogia kohaselt hakati seda ehitama kummastki otsast ning keset jõge saadi kokku. Kana sõnul oli hälve sellisel viisil valmides minimaalne. «Lisaks põhiosale on sillale tehtud ka vinge kvaliteediga trepid ja vaateplatvormid, kogu kasutatud metalli-, trossi- ja betoonihulk on Eesti mõistes kolossaalne,» lisas ta.

Oma kandidatuuri said konkursile esitada kõik soovijad, kes vastasid tingimustele ehk said ehitise valmis hiljemalt 2015. aasta detsembris. Žüriiliikmed sõitsid kõik objektid läbi ning igaüks sai hinnata oma kolme lemmikut.

Võistluse formaat on üle võetud Soomest, kus see toimub juba rohkem kui 40 aastat. Betooniühing annab ehitise arhitektile või insenerile sümboolse auhinna, musta betoonist kuubiku, teised töötegijad saavad halli kuubiku. Tavaliselt pälvib peaauhinna ehitise arhitekt, aga mõnikord ka insener.

2015. aasta parima betoonehitise kandidaadid

Tabasalu eramu (eriauhind tellijale Anders Andersonile), Ihaste sild (võitja), Jõhvi riigigümnaasium, Kehärata rongitunneli kaarelemendid, Kentmanni tänava äri- ja eluhoone, Koda (eriauhind betooniinnovatsiooni eest), Kroodi viaduktid, Kultuurikatel, Tallinna Marsi tänava korterelamud, Maxima logistikakeskus (ajakirja Ehitaja eriauhind), Rakvere Tark Maja, Viljandi krematoorium, Võru riigigümnaasium, Tartu Põldmarja tänava ühepereelamu. Võitja valiti välja 14 kandidaadi seast.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles