Juba viiendat aastat tegutsev Tartu ülikooli ideelabor avas oma uue hooaja Athena keskuses üritusega «Ideede raju. 100 ideed, mis muudavad maailma». Kohal oli üle kahesaja noore, kes moel või teisel soovivad maailma paremaks paigaks muuta.
Kas rögisev suitsupakk saab ideelabori abil tuule tiibadesse?
19. veebruar 2016, 16:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ideelabori juht Maret Ahonen selgitas, et nende eesmärgiks pole see, et tudengid kohe oma ettevõtte püsti paneksid, vaid ennekõike see, et nad arendaksid oskuseid ja võimeid, kuidas üldse ideest ärimudelini jõuda ning selles toetatakse neid õpitubadega ja mentoritega.
Kui ideede raju oli mõeldud ennekõike inimesi käivitava inspiratsiooniüritusena, siis sisuline töö algab järgmisest nädalast Tartu ülikooli majandusteaduskonnas resideeruvas ideelaboris. Ahonen märkis, et ideede ellu viimise esimene etapp algabki seal. Moodustakse meeskonnad ja sealt edasi hakkavad iga kahe nädala tagant toimuma õpitoad, mida juhivad oma ala tipptegijad. Et neist paljud tegutsevad väljaspool Eestit, on õpitubade töökeeleks inglise keel. Ideelabori finaalüritus on mai lõpus.
Maret Ahonen rõhutas, et ülikooli ideelabor kui eelinkubatsioonikeskus on alustamiseks ja käe harjutamiseks väga hea, kuna seal on turvaline. «Päriselus võib kukkumine valus olla,» nentis Ahonen.
Pärast sissejuhatavat osa, kus oma inspireerivaid lugusid jagasid Enn Metsar Uber Eestist, Kei Karlson GoWorkaBitist, Rainis Venta ReLaDe’st ja Marko Oolo TransferWise’ist/Investeerimisklubist, algas õhtu põnevaim osa ehk ideede pritsimine. Moodustus 22 laudkonda, mida juhtisid erinevad (idu)ettevõtjad ning neljakümne minuti jooksul pidid laudkonnad juba varem paika pandud teemade põhjal välja käima erinevaid ideid. Lõpuks järgnes oma ideede avalik presentatsioon.
Uudne relv suitsetamise vastu
Kui suur enamus välja käidud ideid olid otseselt seotud laudkondade teemadega – näiteks Enn Metsari juhitud laudkonna teemaks oli Kuidas motiveerida inimesi mitte ostma isiklikku sõiduautot ja luua teenuseid, mis asendaksid vajaduse auto järele – ning jäid suhteliselt üldsõnalisteks, siis koorus välja ka täiesti konkreetsete asjade ideid.
Ilmselt kõige enam elevust pakkus Psühhobussi eestvedaja Madis Vasseri laudkonnast välja käidud idee töönimega «Torusiil». Selle ivaks on astuda suitsetamisvastases võitluses samm edasi – kui praegu on sigaretipakkidel kirjad või pildid, mis hoiatavad suitsetamise kahjulikkuse eest, siis Psühhobussi meeskond käis välja idee, mille kohaselt hakkaks suitsupakk avades iga kord võikalt köhima.
Madis Vasser selgitas, et see idee esitati ajurünnaku päris lõppfaasis ühe lauas istunud rahvatervishoiu tudengi poolt. «Praegu on probleem selles, et sigaretipakkidel olevad pildid on küll hirmsad, aga need saab käega ära katta või paned silmad kinni ja lööd ikka suitsu ette. Meie kasutaks siis teisi tajukanaleid, et sõnum jõuaks kohale: mõtle, mida sa oma tervisega praegu teed!» rääkis Vasser.
Madis Vasser on kindel, et rögisev suitsupakk ei jää üksnes ideedeks, muusikat mängivaid sünnipäevakaarte eeskujuks võttes hakataksegi ideelaboris uudse hoiatussüsteemi prototüüpe valmis meisterdama.
Siiski tunnistas Vasser, et rögiseval pakil võib olla ka negatiivne efekt ning inimesed võivad hakata sigarette hoopis nende pakkide pärast ostma. «Tuleb põhjalikult testida, pea ees ei saa vette hüpata,» nentis Vasser. «Kui mõju on tervisele positiivne, siis tasub edasi teha.»
Ta lisas, et põhimõtteliselt on tegemist universaalse lahendusega, mida saaks kõigile avatavatele pakkidele peale panna. Ka külmkapp võiks näiteks õhtutundidel protesti tõsta, kui sealt liiga sageli tervisele kahjulikke produkte käiakse napsamas.
Riiete rent inimeselt inimesele
Praktilise ideeni jõuti ka Helen Koka laudkonnas. YourDesignWorksis tegutsev Kokk on start-upide maailmas tegutsenud ligi kaheksa aastat, praegu tegeleb ta alustavate ettevõtete brändide loomisega. Koka laudkond käis välja riiete rentimise idee: näiteks on mõnel mehel vaja üheks õhtuks tumepunast ülikonda, vastav rakendus aitaks siis omakorda leida inimest, kellel oleks taolist ülikonda pakkuda.
Helen Koka sõnul on näiteks taolisel põhimõttel toimiv moekate käekottide rentimine väga levinud Hiinas Shanghais. «Ma usun, et see võiks toimida ka Eestis, eriti naiste puhul – miks ma peaksin hakkama näiteks üheks õhtuks ostma tuhandeeurost kleiti, kui saaksin selle kümme korda odavamalt kellegi käest rentida,» rääkis Kokk.
Nii Madis Vasser kui Helen Kokk kinnitasid, et taolised inspiratsiooniüritused on alustavatele ettevõtjatele äärmiselt olulised. «Selline formaat on väga hea: kui paned inimesed kokku kitsasse laudkonda, siis kindlasti kõik räägivad ning ei teki sellist olukorda nagu näiteks 50 inimese puhul, et vaid mõned aktiivsemad tõstavad kätt ja esitavad oma mõtteid. See paneb inimesed omavahel suhtlema,» ütles Kokk.
Madis Vasser lisas, et isegi kui mõni idee tundub esimesel pilgul liiga hull, väärib see ellu viimist või vähemalt proovimist. «Sellistelt üritustelt tuleb teinekord väga lahedaid asju, mis tõesti muudavadki maailma,» oli Vasser veendunud.