/nginx/o/2016/02/08/5025725t1hc2c4.jpg)
Eesti rahvaarvult teine omavalitsus Tartu linn plaanib ühinemisläbirääkimisteks käe ulatada kuuele linnalähedasele vallale, volikogu hääletab ettepaneku tegemise üle veebruaris.
Tartu läheb kosja kuuele vallale. Mida arvavad kositavad? (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu linnavalitsus on esitanud volikogule eelnõu alustada ühinemisläbirääkimisi kuue vallaga. Need on Tartu, Ülenurme, Luunja, Tähtvere, Nõo ja Haaslava.
«Nende valdadega on juba nüüd Tartu linna pakutavad avalikud teenused kõige rohkem põimunud ja soovid Tartu linna teenuste kandmiseks nendesse valdadesse on aktiivselt päevakorral,» põhjendas Tartu linnapea Urmas Klaas.
Ta lisas, et mullune mobiilpositsioneerimise uuring näitas, et kõige tihedam läbikäimine on just nende kuue omavalitsusega ja elanikud on piltlikult öeldes ise haldusreformi ära teinud, kui tarbivad Tartu linna teenuseid, kasvõi omavalitsuste ühiselt arendatud bussiliine. Samas Tartu linnale kuuluv Tartu veevärk toimetab Tartu ja Luunja vallas.
«Kui mõnes neist ühinevates omavalitsustest on hästi välja arendatud terviserajad, siis ei ole mõtet Tartu linnal midagi suurt ise ette võtta, vaid panna transport sinna liikuma, et inimesed saaksid neile terviseradadele liikuma,» tõi Klaas näite.
Tõsine plaan
Linnapea ei kiirustanud ütlema, et optimistlikus vaates võiks ühinemisvalmidus olla juba tuleva aasta sügiseks, kui on kohalikud valimised.
«Olles seda teemat linnavalitsuses ja ka volikogu liikmetega arutanud, võtame ühinemisläbirääkimisi väga tõsiselt,» ütles Klaas. «Nende pidamiseks on plaanis moodustada eri valdkondade delegatsioonid, et kõik koostöö ja teenuste ühise arendamise vajadused saaksid põhjalikult läbi räägitud ja vajalikud tegevused põhjalikult ette valmistatud.»
Seni on Klaas ja Tartu volikogu esimees Vladimir Šokman juba käinud mõnes vallas visiidil ja osa külastusi on ees.
Klaas märkis, et pikemas vaates võiks kogu Tartu maakond ühineda üheks omavalitsuseks, sest näiteks Põhjamaade kogemuses on 150 000 elanikuga omavalitsus normaalne toimiv üksus. «Eesti järgmine arenguhüpe tuleb sellest, kui on tugevad omavalitsused oma tugeva tulubaasiga,» sõnas ta.
Vallad äraootavad
Ülenurme vallavanem Aivar Aleksejev ütles, et arutamine mingil juhul halba ei tee, kuid 2017. aasta sügisel ühineda tundub liiga kiire areng.
«Enne peaks ära kuulama, mis linnajuhtidel öelda on,» sõnas ta. «Põhiküsimus ongi, mida on valla inimestel võita, mida on oht kaotada. Hurraa korras me ei peaks midagi tegema selle veel vastu võtmata seaduse eelnõu valguses.»
Aleksejev sõnas, et haridus on Ülenurme valla vaates kõige tähtsam, sest see võtab valla eelarvest kõige suurema osa. «Lihtne asi, koolimajade kordategemine – kas ei ole oht, et päris mitmeks aastaks on investeeringud teadagi kuhu poole suunatud?» märkis ta. «Haridustöötajate palgad – oleks ju patt öelda, et meie lasteaednikud hirmsasti võidavad sellest, et linnaga liitume. Ma ei ole kindel, et linn suudab nende palgataset säilitada.»
Aleksejevi sõnul on nad arutanud ühinemist Nõo vallaga, Haaslavast pole midagi kuulda olnud. Kambja äraootav seisukoht on üldteada ja Tähevere vallal on Põhja-Tartumaa ühinemine hinges.
Tähtvere vallavanem Rein Kokk ütles, et nemad on tutvumiskõnelusi pidanud Laeva, Tartu ja Puhja vallaga, Tartu linn on oma ettepanekuga sellest aspektist natuke hiljaks jäänud.
«Ametlikult midagi ei ole, praegu on volikogu otsus, et tutvume,» ütles Kokk eile. «Tartu linnale ma tegin kunagi naerdes ettepaneku. Selle peale naerdes öeldi vastu, et teil on seal lauda- ja põllumajandus, aga nüüd tulevad linnapea ja volikogu esimees.»
Haaslava vallavanem Priit Lomp on tunnise kõneluse Tartu juhtidega juba pidanud. «Ütlesin Klaasile ja Šokmanile ka, et nad väga selgelt mõtleksid, kas nad valdasid ikka väga tahavad. Valla pidamine linna reeglite järgi on tihtipeale palju kulukam, kui tänasest eelarvest välja paistab,» sõnas Lomp.
Ta nimetas, et isegi kui ühinemist ei tule, annavad läbirääkimised võimaluse laiemaks koostöö kaardistamiseks. «Kui ei jõua ka ühinemiseni, ei jookse see töö mööda külge maha,» ütles Lomp.
Luunja vallavanem Aare Anderson märkis, et nende vallal on Tartuga koostööd paljudes valdkondades ja kõikidest omavalitsustest on Tartuga suhtlemist kindlasti kõige rohkem, kuigi on ka tõsi, et paljud teemad on linna ümbritsevatel valdadel sarnasemad.
Luunja vallas on kolm valglinnastumise tunnustega küla: Veibri, Rõõmu ja Lohkva, kuid 20 küla on selgelt hajaasustusega, pilt on mitmekihilisem.
«Tartu on ikkagi regiooni keskus, mitme maakonna jaoks keskus. On õige, et Tartu visioon peaks suurem olema, nad peavad vaatama, kuidas tervet regiooni koos tegutsema saada, see on minu meelest Tartu linna sõnum,» lausus Anderson.
Tartu vallavanem Aivar Soop ütles, et praeguseks on olnud kõnelused küll linnapea ja linna volikogu esimehega, kuid inimestega ei ole räägitud. Pole selge, mida linna sada tuhat ja valla seitse tuhat elanikku sellest arvavad. Tartu vallal on 5000 elaniku piir täis ja pole tingimata tarvis kellegagi ühineda. «On segane aeg, juhid arutlevad, aga rahvaga ei ole räägitud,» sõnas Soop.