Karlovlased tähistavad linnaosa suurjuubelit

Valminud on Karlova 100 logo, mille autor on Vambola Moldov. Foto: Repro

Karlova liitmisest Tartuga möödub mais 100 aastat. Oma kodulinnaosas ühistegevusest eriti huvitatud karlovlased ja Karlova sõbrad kaugemalgi on suvest saati välja pakkunud ideid, kuidas kahe nulliga aastapäeva tähistada.

Mõtteid on kogunenud väga palju. Karlova seltsi juhatus ja Karlova 100 korraldustoimkonna algatajad kutsusid mõni päev tagasi asjahuvilised kolmandat korda kokku, et heita ideedele pilk peale. Koosolekuks pakkus ruumi oma linnajao asutus – Tartu loodusmaja Lille mäel.

Väljapakutud tegevusalgete ja nende juurde kuuluvate kommentaaride kirjapanek võtab enda alla mituteist lehekülge. Nende hulgas on rattakross, koduveinivõistlus, seminarid, loengud, ekskursioonid, kultuurihuviliste kamina- ja lõkkeõhtud karlovlaste kodudes ja koduaedades, maastikumängud lastele, kontserdid, etendused, näitused ...

Juba on üks idee teokski saanud: valminud on Karlova 100 logo, mille autor on Vambola Moldov.

Imperaatorlik käsk

Sündmusi jagub kogu aastaks, kuid nende teravik on suunatud mai teisele nädalale. Just siis toimuvad tavapärased Karlova päevad, mille teeb nüüd erakordseks pidulik 11. mai.

Just sellel päeval 1916 andis Nikolai II välja imperaatorliku käsu liita Karlova mõisa ja sealsamas kõrval asunud Purde talu maad Jurjevi ehk Tartu linnaga. Sama kuupäev on oluline Tähtvere elanikele, sest keiser liitis linnaga ühel hoobil ka osa Tähtvere (Techelfer) mõisast.

10. märtsil 1927 ilmus Postimehes artikkel, milles K. Laagus meenutab Karlova ja Tähtvere linnaosa tekkimist. Esimesed ehitised kerkisid linna külje alla Karlova mõisa maadele tema andmetel 1902, kui mõisnik andis ehitusplatse 99 aastaks rendile.

Kahe eeslinna hoogne kasv sai aga võimalikuks peamiselt Eesti Laenu-Hoiu Ühisuse ja teiste sellele järgnenud rahandusasutuste läbi. Maiks 1914 oli Karlova, Tähtvere ja Raadi mõisa Purde talu maadel kokku 765 mitmesuguse suurusega maja.

Eeslinlased soovisid eeskätt majanduslike huvide tõttu liituda Tartuga. Et aga linnavolikogus olid sakslased ülekaalus, ei läinud liitumine mitmel katsel läbi. Lõpuks surusid eestlased eesotsas Jaan Raamotiga liitumisettepaneku kubermanguvalitsusest siseministeeriumisse ja nii jäi eeslinlaste soov ikkagi peale.

Keiserlik dokument annab mõjusa põhjuse täpselt sada aastat hiljem karlovlastel koguneda Karlova pargi servas tegutsevasse Tartu ülikooli haridusteaduste instituuti ehk endisesse õpetajate seminari (Salme 1a). 11. mail toimub seal linnaosa 100. aastapäeva pidulik tähistamine.

Ajalugu, sildid, aiad, rand

Karlova suurjuubeli aastal on tähelepanu keskmes ajalooteemad. Nii näiteks on plaanis kinnitada majaomanike loal nende majadele sildid vanade tänavanimedega. Ja juba praegu võib MTÜ Eesti Fotopärand loodud rakendust Ajapaik.ee kasutada Karlova majadest vanade fotode koondamiseks.

Äsjasel koosolekul tulid jutuks ka karlovlaste aedade korrastamine koostöös maastikukujundajatega ning Emajõe äärde Karlova piiresse ranna- ja piknikuala loomine ühiselt koos kahe sealse sadama ja linnavalitsusega.

Kuidas on kujunenud senised ettevalmistused juubeliaasta tähistamiseks? «Oleme paljudele teemadele leidnud eestvedajad ja teemad lähevad käima,» ütles Karlova seltsi juhatuse liige Aili Saluveer.