Täna õhtul saatsid Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu liikmed sotsiaalministeeriumisse seisukoha, kus on kirjas, et kliinikumile esitatud 85 ametikoha koondamise kärpekohustus ei ole eesmärgipärane, mõistlik ega teostatav.
Kliinikum hakkas vastu riigi koondamisnõudele
7. detsember 2015, 18:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küsimuse peale, kas kliinikumil on kärpekohustust silmas pidades hari punane, vastas kliinikumi nõukogu liige Raul-Allan Kiivet, et tema ei näe siin mingit konflikti ega draamat, pigem näib see olevat eksitus.
«See on nagu valetelefoniühendus, ega siis alati pragada tasu,» lausus ta. «Sest kui me räägime valitsemismahu vähendamisest, siis haiglate koosseisude vähendamine ei vähenda seda ju mitte kuidagi.»
Inimlik eksitus
Ta lisas, et kärpemõte võib olla hea ja õige, aga seda rakendatagu seal, kus seda rakendada saab ning kordas, et tema meelest on see inimlik eksitus.
«Kliinikumi nõukogu on otsustanud, et selle ettepaneku lükkame me tagasi ning meie meelest võiks see sinnapaika jäädagi,» rääkis ta. «See tõesti ei ole teostatav ega mõistlik ettepanek, see on inimlik eksitus, igasugu asju juhtub.»
Kui võtta selle teema najal siiski midagi jutuks, siis Kiiveti meelest seda, et vananeva elanikkonnaga riigis on tervishoidu vaja juurde rohkem inimesi ja selleks on ka raha juurde vaja.
Kliinikumi nõukogu liige, Tartu linnapea Urmas Klaas oli oma väljenduselt tulisem. «Äsja avasime õendusabikeskuse, eeloleval reedel avame kliinikumi järgmised ravikorpused. Lisandub enam kui 100 statsionaarset ravikohta ja 75 päevaravivoodit ning ligi 35 000 ruutmeetrit moodsaid ravipindu,» loetles ta. «On selge, et seda kõike pole võimalik tööle panna olemasolevate koosseisudega, veel vähem siis kärbitutega. Kliinikum ei ole valitsemissektor. 85 ametikoha kärpenõue on väga tehnokraatlik lähenemine, see on sisusse mittesüüvimine.»
Klaas osutas ka ministeeriumides heaks kiidetud kliinikumi arengukavale. «Ilmselgelt kliinikumis hoopis jätkub töömahu ja tööjõuvajaduse kasv,» sõnas ta.
Klaas lisas, et dialoog sotsiaalministeeriumiga oleks siiski soovitav, sest seni pole seda olnud. «Oleks vaja, et ministeerium oma seisukohti avaks,» ütles ta.
Kantsler on pettunud
Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske oli täna nõus teemat ka kommenteerima ning tuletas meelde, et kärpeülesande otsustas valitsus, mitte sotsiaalministeerium ning valitsus tegi seda sellepärast, et riigisektor kasvab, aga Eesti tööealine elanikkond väheneb.
«Diskussioon teemal, kas meie tervishoiusektor on osa riigisektorist või mitte, ei vii meid edasi,» ütles ta. «Kui tööealine elanikkond väheneb, siis on see kõigile väljakutse. Ja kuna meie suured haiglad moodustavad kokku oma 7000 inimesega lõvioa sellest, mille pealt kärpeülesanded ministeeriumides laiali jagati, siis sotsiaalministeeriumis ei olnud võimalik seda kellelegi teisele jagada. Ministeeriumis endas on vaid 250 ametikohta.»
Ta selgitas, et valitsuse kavandatud riigireformi kohaselt on sotsiaaalministeeriumi haldusalast vaja koondada umbes 2,2 protsenti, mis ei ole näiliselt suur number.
«Aga haiglatel on selles osas õigus, et kui meditsiinipersonal kõrvale jätta, siis teenistuskohti silmas pidades tähendab neile see koondamine palju enamat kui 2,2 protsenti,» oli Priske nõus.
Kliinikum on oma kirjas märkinud, et kuna seal on tugipersonali osa niigi väike, siis 85 ametikoha koondamine tähendaks neile ligi 15 protsendilist kärbet.
«Selles osas on haiglate mure väga arusaadav,» ütles Priske. «Millega ma ei saa aga nõus olla ja kus ma olen pettunud, on see, et ülelüldse mingeid efektiivsuse võimalusi ei nähta. Eriti nii suure asutuse puhul nagu on kliinikum.»
Kantsler osutas, et Euroopa Regionaalarengufondi struktuuritoetuste raha uute ravimajade ehitamiseks on ju antud selleks, et linna pealt asutusi kokku korjata ning selles tegevuses peaks olema sees efektiivsuse komponent. Ka haiglate võrgustumise mõte on ta sõnul eelkõige tööjõu efektiivsema ja parema ärakasutamise mõte tervishoiusektoris tervikuma – need ei saa tähendada kliinikumi töötajate arvu kasvu.
Priske sõnas lõpuks, et arutelud peavad jätkuma ning nad paluvad abi haigekassalt, kuna nemad on teenuse tellijad, et ka nemad hakkaksid kaasa mõtlema.
«Me vajame nutikaid lahendusi. Kõik peavad mõtlema ja pingutama,» ütles ta.