Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Eksamid kolivad paari aasta pärast arvutisse

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Tartu Kesklinna koolis on praegu õpilaste kasutada 24 arvutit, nii et kaks paralleelklassi ei saaks e-eksamit ühel ajal sooritada. Kooli direktor Kersti Vilson loodab, et kui põhikooli e-eksamid tõesti tulevad, on see põhjus suurendada arvutiparki. | FOTO: Margus Ansu
FOTO: Allikas: SA Innove

Seni katseliselt põhikoolis korraldatud e-tasemetööd on ettevalmistus, et paari aasta pärast toimuksid ka riigieksamid elektrooniliselt. Selleks pole aga praegu kõigis koolides vajalikke vahendeid ning ka igapäevane õppetöö tehakse endiselt paberil.

Hugo Treffneri gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Hele Kiisel, kes juhib Eesti matemaatika seltsi koolimatemaatika ühendust, vahendas enda ja oma kolleegide muret, et üha enam tahetakse hakata õpilaste teadmisi kontrollima elektrooniliselt.

Sel kevadel said koolid valida, kas soovivad 6. klasside tasemetöid nii matemaatikas, eesti keeles kui ka üllatusainena ajaloos lahendada elektroonselt või paberil. Eeloleval kevadel on aga kõik kolm tasemetööd elektroonsed.

Testimiskeskkonna arendus peaks paari-kolme aasta pärast jõudma nii kaugele, et vähemalt põhikooli, aga võib-olla ka gümnaasiumi lõpueksamid tehakse arvutis.

Hele Kiisel on aga seda meelt, et õpilasi ei saa panna eksamit tegema keskkonnas, milles nad ei ole varem õppinud. Praegu aga ei ole kaugeltki kõigil koolidel võimalusi, et eksamiainete tundides saaks õpilased arvutit kasutada, lisaks on tema sõnul vähemalt matemaatikas raske leida tõeliselt häid e-õppematerjale.

Keeruline keel

Matemaatika puhul tuleb mängu veel ka keeruline matemaatikakeel, mida on raske arvutis esitada. «Eksam peaks vastama sellele kirjapildile, millega laps on harjunud,» tõdes Kiisel.

Tekib ka küsimus, kuidas saaks elektrooniliselt näidata ülesannete erinevaid võimalikke lahenduskäike. See tähendaks Kiiseli sõnul aga, et uutel eksamiülesannetel peaks olema sootuks teine sisu kui praegustel paberil lahendatavatel ülesannetel.

«Kui me teeme mingi kardinaalse muutuse, siis meie õpetajatena ei ole nõus kvaliteedis järele andma,» rääkis Kiisel matemaatikaõpetajate kaua käärinud murest.

Sellest saavad aru nii haridus- ja teadusministeeriumi välishindamisosakonna peaekspert Aivar Ots kui ka SA Innove testide ja uuringute keskuse juhataja Aimi Püüa.

«Kõik hirmud, mida õpetajad välja toovad, on täiesti õiged ja nende maandamise nimel me tegutsemegi,» sõnas Püüa.

Tema sõnul ei saa seniste testide põhjal veel öelda, kas parem on paberil või arvutis lahendatav test. Ent et koolid on seni saanud valida, mis kujul tasemetööd nad soovivad, saab praegu öelda, et tulemused on mõlema puhul olnud võrdsed.

Tõsi, matemaatikatesti koostamine on Püüa sõnul teistest ainetest raskem, kuna aine ise on niivõrd erinev.

Ta lisas, et Innove eesmärk pole iga hinna eest kogu teadmistekontrolli arvutisse viia, ehkki selle võimaluse nimel tegutsetakse. Selleks alustasid igas aines tööd töörühmad, et välja selgitada, milliseid teadmisi ja oskusi on mõistlik kontrollida paberil, milliseid elektrooniliselt.

«Kui näiteks mõne õpitulemuse mõõtmiseks on väga hea paberformaat, siis see jääbki paberile,» rääkis Püüa. «Aga võib-olla on meil õppekavades nõutud mõned õpitulemused, mis on olulised, aga me pole neid kunagi mõõtnud, sest meil ei ole selleks vahendeid.»

Ta lisas, et e-test ei tähenda kindlasti seda, et paberkujul olev test viiakse lihtsalt arvutisse, ega ka seda, et arvutis täidetakse vaid valikvastustega ülesandeid. «E-testina tasub mõõta seda, mis on oluline oskus, aga mida me ei saa teistmoodi mõõta,» märkis ta.

Lisavõimalused

Aivar Otsa sõnul saab e-testides ülesandeid piltlikustada näiteks videote ja animatsioonidega. «Võimalused laienevad märgatavalt ja autentsus peaks kasvama,» lisas ta.

Ots nõustus, et e-eksamitele üleminek nõuab koolides piisaval hulgal arvutite olemasolu ning õpilased peaksid enne ka testimiskeskkonnaga tutvuma. «Kõik koolid ei ole selleks kindlasti veel valmis,» lausus ta.

Näiteks sel aastal elektrooniliselt läbi viidud PISA testi jaoks renditi koolidesse, kus vajalik arvutipark puudus, testi ajaks arvuteid juurde. Aimi Püüa sõnul ei jäetaks ka e-eksamite puhul ühtegi kooli hätta.

Ärgitab arvuteid hankima

Ent Püüa on seda meelt, et kui koolidel on teada, et e-eksamid tulevad ning juba on olemas ka piisav e-ülesannete pagas, et eksamiks harjutada, hakkavad nii koolijuhid kui ka omavalitsused selle eest seisma, et vajalikud tehnilised vahendid hankida.

Ta märkis, et uuringute järgi on Eesti koolilapsed Euroopas kõige agaramad arvutikasutajad, kuid õppetöös arvuti kasutamise osakaal on koolides praegu siiski liiga väike. Ka informaatikatunnid pole õpilastele kohustuslikud, vaid see on valikaine ning iga kooli otsustada, millises mahus seda õpetatakse.

Püüa sõnul on senised katselised e-tasemetööd näidanud, et elektroonset testi lahendavad õpilased kiiremini kui paberil. Lisaks tuleb pabertestides ette, et õpilase käekiri on loetamatu ning tema vastust ei saa arvestada.

Lisaks on e-testide eesmärk kiirendada tulemuste teada saamist. Kui pabertestide kontrollimiseks kulub palju aega ning õpetaja saab oma õpilaste tööde kohta analüüsi alles järgmise õppeaasta novembrikuus, siis elektroonse testi puhul näeks õpetaja seda palju kiiremini.

Tagasi üles