Nutilinnaprojekti raha aitab remontida 23 hruštšovkat

Foto: 3D-graafika: Artur Kuus

Tartu tutvustas eile nutika linnaosa suurprojekti, mis aitab energiasäästlikuks remontida 23 kortermaja ja kujundada tarkadel lahendustel toimiva linnaosa.

Nutikaks on plaanis arendada hruštšovkade ala, mis ulatub Turu tänavast Kuperjanovi tänavani. Seal on 42 maja, arvutuste järgi jagub projektiraha enam kui pooltele neist. Arvestuse aluseks on 39 000 ruutmeetrit köetavat pinda, mis on laias laastus 900 korterit.

«Eesmärk on viia nende majade energiatarve A-klassi tasemele. Keskmine energiatarve peaks vähenema kolm korda, tasemele 90 kWh ruutmeetri kohta aastas,» rääkis projektijuht Raimond Tamm. «Mõeldud on ka päikesepaneelide paigaldamisele, keskmiselt 11 kW hoone kohta.»

SmartEnCity projektiga toob Tartu Eestisse 8,2 miljonit eurot, millest ligemale pool kulub kortermajade korrastamisele, selgitas Tamm.

Rehkenduse järgi katab selle projekt raha renoveerimistööde hinnast 40 protsenti, ülejäänu tuleb panna ühistutel endil kokku, kuid on võimalik kasutada ka Kredexi toetusi.

Tamm märkis, et veel ei ole teada, millised ühistud kaasa tulevad ja milliseid töid neis tehakse. Kaks korda on sihtrühma ühistutega nõu peetud ja järeldus on, et majad on erinevad ja igale tuleb teha oma projekt. «Selge, et tegelda tuleb kütte ja ventilatsiooniga ning peab ka soojustama, aga täpsem lahendus selgub projekteerimisel,» sõnas ta.

Projekti rahastuslepingut veel alla kirjutatud ei ole, seda on loota detsembris. Raha saab kasutama hakata ilmselt veebruarist. Tamm oletas, et uus aasta kulub projekteerimisele, ehitamiseks jäävad aastad 2017 ja 2018.

Suunanäitaja teistele

Tartu teeb selles projektis koostööd Taani linna Sonderborgiga, kus on 75 000 elanikku, ja Baskimaa pealinna Vitoria-Gasteiziga, kus on 200 000 elanikku. Partnerlinnade kaasamine oli üks eeltingimusi.

Ühtekokku esitas taotluse 52 linnade ühisprojekti, neist kolm said rahastuse, sealhulgas Tartu, mis paneb Tamme sõnul saavutuse üle erilist uhkust tundma.

Tamm selgitas, et otsiti linnu, mis on juba kasutanud uudseid lahendusi ning mis võiksid edaspidi olla eeskujuks teistele linnadele Eestis ja Euroopas. See on ka põhjus, miks projekt keskendub Tartus 1960.–1970. aastatel ehitatud hruštšovkadele, seesugust majatüüpi on ka teistes riikides.

Tamm märkis, et nutikas ei ole muidugi üksi majade soojustamine, häid soojustus-, kütte- ja ventilatsioonilahendusi on ennegi kasutatud. Nutikas on pigem uuenduslike lahenduste koosmõjus tarvitusele võtmine, mis kokkuvõttes annab energiakokkuhoidu, aga ka kasutusmugavust.

«Kui on raha, võib osta väga erinevaid lahendusi. Tegelikult on projekti nutikus inimesteni jõudmises, et nad püüaksid neist lahendustest maksimumi võtta. Maailmas on küllalt leiutatud tehnoloogiaid, mille kasutamine on väga tagasihoidlik,» sõnas ta.

Elektritranspordi areng

Ehkki projekti põhiraskus on elamute energiatõhusaks muutmisel, on haare laiem. Mõeldud on elektriautode laadimispunktide rajamisele, elektritaksode ja elektriga töötavate rendiautode ja -jalgrataste soetamisele, ka elektriautode ostmise soodustamisele.

Tartu linnapea Urmas Klaas rõhutas, et oluline on näiteks 300 senise tänavavalgusti asendamine leedvalgustitega, mis annab umbes 60 protsenti energiasäästu. «See on näide heast koostööst, kus partnerid on pingutanud ja toonud Tartusse Euroopa innovatsioonimeetmest kaheksa miljonit eurot. Usun, et see on jõuline samm Tartu kui targa linna edasiarendamisel,» ütles ta.

Mis on plaanis

• 23 kortermaja energiatõhusaks muutmine

• 5 elektriautode avalikku laadimispunkti

• 4 elektrisõidukite rendipunkti, igas kaks autot ja neli jalgratast

• 15 elektriauto soetustoetus

• elektriautode akude suunamine taaskasutusse

• kaugjahutusvõrgu jääksoojuse suunamine kaugküttesse

• 300 leedtänavavalgustit, 30 liikumisandurit ja 6 kaamerat liikluse analüüsimiseks, sensorid teeolude, müra ja keskkonnasaaste jälgimiseks

• ühistranspordi arendamine, kaasates selle kasutajaid