Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Maailmale tiir peale. Mootorrattaga

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Lõuna-Aafrika Vabariik, Cape Agulhas, kus asub mõtteline joon kahe ookeani vahel. | FOTO: Erakogu
Kariina Tšursinile jättis kustumatu mulje New York, kus on kõik olemas ja pidevalt midagi toimub. | FOTO: Erakogu
Margus Sootla üheks lemmikuks sai kõrgete kaljudega Alaska. | FOTO: Erakogu
«Ühel teljel ümber planeedi» • Tekst Kariina Tšursin, fotod Margus Sootla, 318 lk. • Ekspeditsioon arvudes: päevi 1126, läbisõit 170 564 km, 70 riiki, 369 telgis magatud ööd. • Eestikeelne blogi yhelteljel.ee. • Raamatut esitleti esmaspäeval Eesti rahvusraamatukogus ja eile Tartus Sisevete Saatkonnas. | FOTO: TPM

Neli aastat tagasi lõpetasid kaks eestlast teekonna, mille käigus tehti mootorrattaga maakerale ring peale. Tartumaal elavad rändurid lasid mõtetel laagerduda ning eelmise kuu lõpus ilmus trükist raamat, mis on inspiratsiooniallikaks neile, kellele meeldib suurelt unistada.

Raamat «Ühel teljel ümber maakera» räägib Tartu ülikooli infotehnoloogi Margus Sootla ja Eesti maaülikooli turunduse peaspetsialisti Kariina Tšursini 1126 päeva kestnud rännakust mootorrattal läbi Euroopa, Lõuna- ja Põhja-Ameerika, Austraalia, Aasia ja Aafrika.

Teos on illustreeritud kaunite loodusvaadetega ning peale maailma erinevate paikade tutvustamise räägitakse selles reisimise pahupoolest. Muu hulgas sellest, kuidas on omal nahal tunda kõrgushaigust ja malaariat ning olla lõksus Kongo DV ja Angola vahel, arusaamatuste tõttu tuli seal üksteist ööd magada peaaegu prügihunniku kõrval.

Raamat toetajatele

Tšursini sõnul ei kirjutatud seda raamatut iseenda pärast, vaid mõeldi inimestele, kes elasid neile kolme aasta jooksul kaasa. Ümbermaailmareisi ajal külastas nende blogi tuhat inimest päevas. «Tänutäheks selle eest, et nad viitsisid nii kaua meiega kaasa reisida, mõtlesime, et paneme ettevõtmisele väärika punkti,» ütles ta.

Kuna kolme aasta jooksul kogeti palju emotsioone, võttis ka raamatu kirjutamine aega, sest otsustati lasta mõtetel settida. Kirjastuste abi ei kasutatud, peamiselt tehti kõik ise. «Lõppkokkuvõttes soovisime teha raamatut, mis oleks nii meie kui ka selle reisi nägu,» rääkisid rändurid. Nad ei soovinud teha järjekordset «Minu ...» sarja osa.

Tšursin on raamatu ka inglise keelde tõlkinud ja loodab selle peagi välja anda väljaspool Eestit.

Raamat on rändurite arvates mitte ainult väärikas punkt Eesti motomatkamise ajaloos, vaid julgustus teistele, kes soovivad samalaadse teekonna ette võtta.

Soovitused ränduritele

Tõsise motomatkamisega tegid Tšursin ja Sootla algust 2003. aastal, kui nad käisid Austrias. Paar aastat hiljem sõitsid Iraani, kus tuligi ümbermaailmareisi idee.

Ekspeditsioonil Tšursinil veel tsiklilube ei olnud ning mootorrattaga ta samuti sõita ei osanud. Mullu käisid rändurid Islandil, aga juba kahe rattaga. Tšursin tunnistas, et pärast seda, kui ta mootorrattasõidu ära õppis ning ise sõitma hakkas, ei kipu ta enam sugugi tagaistmele.

Ümbermaailmareisiks valmistusid rändurid mitu aastat. Infot otsisid nad foorumitest ja teatmikest, ka selle kohta, kuidas end reisides turvaliselt tunda ja kõige keerulisematestki olukordadest välja tulla.

Tšursin rääkis, et pikale teekonnale ei ole mõtet minna konkreetse plaaniga, et nüüd lähen ja teen, sest nii ei juhtu. Kõige õigem on tema meelest kohaneda eksootilistes paikades olukorraga, sest nii kogetakse palju rohkem.

Üle aasta ööbisid rändurid teekonna jooksul telgis. Kui olla looduses kolm aastat järjest, alles siis saab Sootla sõnul tegelikult aru, et Lääne ühiskonnas ollakse harjunud süstemaatiliselt mõtlema. «Me pole harjunud adapteeruma, vaid meile on kõik ette antud: me töötame kellegi all, meil on kindlad kellaajad, millal midagi teeme, ja kindlad käitumismaneerid,» rääkis ta. Kui minna aga süsteemist välja ning olla maailma ja looduse päralt, peabki kohandama end muutuva keskkonnaga.

Sootla peab reisimisel oluliseks avatud meelt ja soovitab mitte üle planeerida, sest see aitab ootamatute olukordadega paremini kohaneda.

Kuigi rändurid teavad mitmeid paare, kes on pika reisi jooksul lahku läinud, tunnevad selle loo peategelased, et kasvasid reisi ajal rohkem kokku.

Abikaasad rääkisid, et muidugi tekkis keerulisi momente ja tülisid. Pingelistes olukordades peab aga endale aru andma, miks probleemid tekivad – kas selle pärast, mida teine inimene reaalselt on teinud, või põhjustavad seda üleväsimus, nälg või halb tuju.

Lahked inimesed

Rändurite jaoks on maailm pärast pikka teekonda palju muutunud. Sootla rääkis, et austab ja märkab palju rohkem tavaliste inimeste tööd ja vaeva.

Tema sõnul aitasid just lihtsad inimesed neid teekonnal kõige rohkem, näiteks siis, kui neil läks mootorratas katki. Needsamad inimesed andsid ränduritele ka öömaja.

Enne rännakule asumist müüsid Tšursin ja Sootla maha kogu oma maise vara.

Reisil taipasid aga, et ei tule selle rahaga kaht aastatki välja. Sõidukil olid tehnilised probleemid, samuti oli selle vedamine üle ookeanide kulukas. Rändurid andsid oma blogis teada, et raha hakkab otsa saama ja nad sõidavad koju tagasi.

«Ilmselt andis meie blogi inimestele nii palju, et ka täiesti võõrad kandsid meile raha üle – kes kümme, kes viiskümmend eurot,» ütles Tšursin.

Tšursini sõnul saab pikal reisil samuti kinnitust, kui vähe asju on vaja selleks, et elada ja õnnelik olla. Näiteks oli Tšursinil kaasas kõigest kaks T-särki. «Ükski hommik ei küsinud ma endalt, mis ma täna selga panen. Võtan selle, mis puhas on, või selle, mis vähem haiseb,» lausus ta.

Nüüd mõtlevad mõlemad palju ka taaskasutusele ega osta asju, mida neil tegelikult vaja pole.

Tulevik Eestis

Sõbrad ja tuttavad on neilt väga tihti küsinud, kas reisidel on leitud ideaalne koht, kus elada. Ilusaid paiku on igal pool, kuid Tšursini sõnul pole neil abikaasaga kunagi olnud plaani väljaspool kodumaad elukohta välja vaadata.

«Läksime kavatsusega, et tuleme tagasi, ning praegugi soovime elada siin ja oma tulevikku Eestiga siduda,» ütles ta.

Maailmarändurite kaardil on aga üks suur täiesti avastamata paik – Kesk-Aasia ja Venemaa. Tšursin arvas, et võibolla on Venemaa kultuuriliselt ja looduslikult Eesti-sarnane ega ole seetõttu neile siiani pakkunud reisimiseks nii palju huvi kui eksootilised paigad.

Oma järgmisi plaane pole rändurid praegu veel paika sättinud, küll aga meeldib neile unistada.

«Ühel teljel ümber planeedi»

• Tekst Kariina Tšursin, fotod Margus Sootla, 318 lk.

• Ekspeditsioon arvudes: päevi 1126, läbisõit 170 564 km, 70 riiki, 369 telgis magatud ööd.

• Eestikeelne blogi yhelteljel.ee.

• Raamatut esitleti esmaspäeval Eesti rahvusraamatukogus ja eile Tartus Sisevete Saatkonnas.

Tagasi üles