Folkloor ei sure: rahvalaulik klaarib Piirissaarel arveid

Vilja Kohler
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Piirissaare Saare küla infotahvlile ilmus tšastuška.
Piirissaare Saare küla infotahvlile ilmus tšastuška. Foto: Vitali Trots

Tundmatu autor on Piirissaarel Saare küla infotahvlile üles pannud tšastuška, milles Saare küla rahvas klaarib arveid Tooni küla rahvaga.

Vemmalvärss algab tõdemusega, et ainult taevas teab, mis hakkab Tooni külas juhtuma. «Vaat tõesti ei tea, mis hakkab meil toimuma,» imestas Tooni külas elav Piirissaare vallasekretär Maria Korotkova. «Inimesed ei taha rahulikult elada, no mis teha?!»

Selge on aga see, et Tooni ja Saare rahva vahelt on must kass läbi jooksnud. Näiteks öeldakse tšastuškas, et Saare küla kenad tüdrukud armastavad laulda, aga Tooni küla eided ainult kraaksuvad.

Peale selle Tooni külas kolm koera muudkui hauguvad ning hammustavad, Saare küla rahvas ainult imestab. «Meil on Tooni külas kolm naist,» ütles nende paari salmi kommentaariks Maria Korotkova, kellel on tšastuška järgi kuri süda.

Peale Maria Korotkova ehk Maša on laulu sisse pandud ka Piirissaare volikogu liige Filimon – «vana punane isakass», keda nähes Saare rahval silmad pilkuma hakkavad.

Kõike, mida tundmatu autor on kirja pannud, ei mõista ka Maria Korotkova. «Vaat tõesti ei tea, mida tähendab, et tapsin kalossid ja panin majaukse postiga kinni,» märkis ta.

Et kunst kuulub rahvale, ei kiirusta Piirissaarel keegi tšastuškat infotahvlilt maha võtma.

Internetientsüklopeedia Vikipeedia ütleb, et tšastuška on kiiretempoline nelikvärssides vene rahvalaul. Tšastuška tekkis omaette žanrina 19. sajandi lõpus, kuid populaarseks sai see pärast nõukogude võimu kehtestamist. Enamik tšastuškasid on kas terava poliitilise sisuga või seksuaalse suunitlusega ning nende sõnad sisaldavad väga palju slängi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles