Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Madal veeseis jätab spinningumehed tühjade kätega

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Võrtsjärve kalurid kohaga. Järves seda röövkala on, Emajõkke satub teda aga üha harvem.
Võrtsjärve kalurid kohaga. Järves seda röövkala on, Emajõkke satub teda aga üha harvem. Foto: Elmo Riig / Sakala

Suur-Emajõel spinninguga koha jahtivad harrastuspüüdjad kurdavad nigelate saakide üle: kui viie-kuue aasta eest tabati maitsvat veteröövlit sageli ning püütud isendid naljalt alla kilo ei kaalunud, siis viimastel hooaegadel satub mõõdulist kohakala landi otsa üha harvem.

«Ega keegi ei tea, milles asi täpselt on, kuigi teooriaid on muidugi igasuguseid,» rääkis ajakirja «Kalastaja» peatoimetaja Ralf Mae. «Võrtjärves ja Peipsis on koha palju, kuid jõkke ta enam sügiseti ei tule.»

Sama kinnitas ka Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja Keskkonnainstituudi Limnoloogiakeskuse juhataja Ain Järvalt, kelle sõnul on pooleteise kuni kahekiloste kohade põlvkond Võrtsjärves väga arvukas ning midagi pole kurta ka Peipsi puhul.

Saagid on koos jõega kokku kuivanud

«Aastate eest oli mehi, kes tabasid sügiseti – see on põhiline kohapüügi aeg Emajõel – landiga sadu kilo koha ning see ei ole kalamehejutt. Nüüd pole aga enam millestki rääkida: näiteks Emajõe tuntumaid kohakütte Erkki Juronen on tänavu saanud vaid ühe mõõdukala,» märkis Mae ja lisas, et ta ise on sel sügisel käinud koha jahtimas vaid neljal korral. «No mis ma sinna lähen, kui tulemust pole.»

«Ilmselt on asi ikkagi viimaste aastate erakordselt madalas veeseisus,» jätkas Mae. «Jah, räägitakse, et jões on palju mõrdu, kuid kõiki kalu need ikka kinni püüda ei saa. Usun, et äärmuslikud olud, olgu selleks siis liiga madal või liiga kõrge veeseis, ei ole koha rände jaoks head.»

Ain Järvalti sõnul pole kalateadlased koha rännet Võrtsjärvest Peipsisse ja vastupidi põhjalikult uurinud, kuid ka tema hinnangul on harrastuskalastajate nigelate saakide taga madal vesi. «Rannu-Jõesuus, kus Emajõgi Võrtsjärvest välja voolab, on veetase hetkel 26 cm keskmisest madalam. Arvestada tuleb aga ka seda, et enne muule on järves liivaseljandik ning seal on tänavu veel eriliselt madal. Ju see annab kaladele signaali, et rändeks pole lihtsalt tingimusi,» tõdes teadlane.

Lootus helgemale tulevikule

Kalastajatele ei osanud Järvalt soovitada muud kui kannatlikku meelt. «Kui tulevad normaalse veetasemaga aastad, küllap siis on jälle ka Emajões koha rohkem,» andis ta lootust. Helgemale tulevikule loodab ka Mae: «Juba piiblis on kirjas, et seitsmele halvale aastale järgneb seitse head – ehk on koha ja Emajõega samuti.»

Kui jõe ääres kohata jääv landimees siiski selle suurepärase uimelisega maiustada tahab, tuleb sammud seada turule: täna hommikul oli Tartu vanas turuhoones Peipsi koha kilohinnaks 8 eurot.

Tagasi üles