/nginx/o/2015/10/21/4618337t1h6d32.jpg)
Arheoloog Andres Tvauri oli eile Ülikooli tänavas üle vaatamas hoone müüri, mis kindlasti pärineb ajast enne aastat 1775, kui Tartus oli suur tulekahju ja pärast seda õgvendati tänavat.
Ehitustööd paljastavad Ülikooli tänava endisaegset hoonestust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mis ajast see müür on, täpselt ei oska veel öelda. Tellised on päris paksud, küllap on keskaegne müür,» oletas ta. Müür on selge kinnitus, et ülikooli tänava hoonestusjoon oli mõnevõrra Toomemäe pool.
Õigupoolest ei ole tegu üllatusega. Et sel kohal peab olema müür, oli varemgi teada. Sama müüristik oli alanud Poe ja Ülikooli tänava nurgalt, üsna omaaegse linnamüüri asukoha lähedalt.
Barclay platsi juures tuli Tvauri sõnul päevavalgele kivilasu, mis pärines linnamüürist või väravakohast. Selget müüri ei olnud.
Torutööde juures on areholoogilise järelevalve käigus jõutud ajas päris kaugele tagasi. Vallikraavi tänava otsa juures leiti muinasaegne kiht, milles oli viikingiaegse käsitsi vormitud keraamika kilde.
Ülikooli tänava pinnas on paiguti korduvalt läbi kaevatud, kui on pandud torustikke ja kaableid. Tvauri arvas aga, et ajaloolist materjali tuleb veel vastu ka jahutustoru paigaldamisel.
Tvauri kolleeg Peeter Piirits tegi eile arheoloogilist järelevalvet Pirogovi platsil, kus raekojapoolses servas on päevavalgele tulnud 15. sajandi hoone müür ja selle sees 17. sajandist pärinev tellispõrand.