/nginx/o/2015/09/25/4527035t1h775b.jpg)
Seoses remonttöödega Ahja jõel asuval Saesaare paisul alandati paisjärve veetaset. Kohalike elanike hinnangul tehti seda aga liiga järsult ja nüüd on paljastunud veeta jäänud järvepõhjal kümned tuhanded surevad järvekarbid.
Saesaare paisjärves langenud veetase jättis järvekarbid surema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui taset oleks alandatud aeglasemalt, oleks enamus jõudnud koos veega sügavamale liikuda, leidis kohalik elanik Margus Lillo. Tema sõnul on arusaamatu, miks peavad järvekarbid sedasi hukkuma ning kas tõesti poleks saanud seda ära hoida.
Keskkonnaameti pressiesindaja Sille Ader märkis, et veetaseme alandamine on hädavajalik sest üheaegselt tuleb teha töid nii Kiidjärve kui Saesaare paisu juures. Kiidjärve vesiveski juures viiakse sel ajal läbi kaldakindlustamise tööd, Saesaare juures käivad tööd, et muuta paisu ohutumaks.
Keskkonnamõju hindamise käigus tehtud viimased uuringud näitasid, et Saesaare pais ja liigveelase on viletsas olukorras ja võivad puruneda. Seega on liigveelaskme esmane remont enne sügist ja kevadist suurvett hädavajalik, et vältida suurt keskkonnakahju.
Tööd on ajastatud samale ajaperioodile, et vähendada vee alandamise mõju. Samuti tehakse tööd sügisperioodil, kuid enne suurvett.
Veetaseme alandamiseks on keskkonnaamet andnud nõusoleku ajavahemikuks 18.09.2015 - 11.10.2015. Veetaset võib alandada väga aeglaselt, kuni 30 cm ööpäevas ehk umbes 1 cm tunnis. Maksimaalne paisutus on 8,5 m, mida alandatud on 1,5 m. Seejärel rohkem veetaset ei alandata.
Saesaare paisjärves elab peamiselt harilik järvekarp (Anodonta anatina). Keskkonnaamet soovitab veekogu ääres liikujatel, kes märkavad kuivale jäänud karpe, tõsta need võimalusel tagasi vette, lisas Ader.