Pagulaslaste harimisel õmbleb kool just kui rätsepaülikonda

Raatuse koolis saavad esimesed pagulaslapsed eesti keele õpet peamiselt pildimaterjali ja mängude abil. Noorematega tuleb alustada ladina tähestiku õppimisest. Foto: Margus Ansu

Kõigi Eestisse saabuvate pagulaste perede lapsed peaksid asuma siin ka eestikeelset kooliharidust saama. Esimesed Tartusse jõudnud sõjapõgenikud on ilmekalt näidanud, mida see koolile ja linnale tegelikult tähendab.

Tartu Raatuse kooli direktor Toomas Kink sai ühel augustikuu nädalavahetusel puhkuselt koju jõudes teada, et juba esmaspäeval asub nende koolis õppima neli Süüria sõjapõgeniku last. Ehkki Kink oli juba kolm aastat oma õpetajaid ette valmistanud selleks, et ühel päeval on pagulased tõesti koolis kohal, tekkis nüüd hulk küsimusi, millele kool pidi ise hakkama vastuseid otsima.

Esiteks keeleprobleem. Seni on kool saanud lastega hakkama tõlgi abita. Leiti inimene, kes hakkas lastele intensiivselt eesti keelt õpetama, kasutades selleks pilte ja mänge. Väiksemate lastega tuli alustada ladina tähestiku õppimisest.