«Irene Leisner oli üks minu lemmikõpetajatest,» ütles Mart Siimann, peaminister aastatel 1997–1999. «Ta oli särav isiksus, kelle tunnid tõid koolielu paratamatusse rutiini ja tolleaegsesse hallivõitu elukorraldusse värve ja helinaid. Lisaks kirjandusele õpetas Irene Leisner meile õppekavasse mittekuuluvat, kuid väga huvitavat ainet – ta õpetas elu.»
Mõned õpilased sai õpetajalt Siimanni sõnul niisuguse armastuse kirjanduse vastu, et jätkasid selle õppimist ülikoolis, ja nende hulka kuulub temagi.
«Meie suhtlemine Iraga – nagu me teda kutsusime – jätkus ka pärast kooli lõpetamist, üle poole sajandi. Me käisime vastastikku juubelitel, aeg-ajalt saime Tartu kohvikutes kokku ja eelmisel aastal tähistasime koos õpetaja Irene Leisneri ja õpetaja Helve Raigiga õpetajate päeva Ülikooli kohvikus. Kahjuks jäi see meie viimaseks kohtumiseks. See on valus ja kurb.»
Tamme gümnaasiumi (5. keskkooli) 1965. aastal lõpetanud Mart Siimann oli Eesti olümpiakomitee president aastail 2001–2012. Teda asendas sellel kohal suurettevõtja ja poliitik, sama kooli aastal 1977 lõpetanud Neinar Seli, kelle meelest oli Irene Leisner erakordne inimene.
«Et ta on õpetanud ka minu lapsi, oli meie suhe palju lähedasem kui teistel vilistlastel. Käisin tal ikka sünnipäeval,» ütles Seli. «Alati, kui meediasse kerkis minuga seoses mingi teema, ta helistas, tundis mulle kaasa ja julgustas mind. Viimati helistas ta mulle kuu aega tagasi ühel pühapäevahommikul.»
Kooliajast meenus Selile, et õpetaja Leisner õpetas küll kirjandeid kirjutama, aga ta suunas oma õpilasi ka teatris käima. «Tema äratatud teatrihuvi ja õpetatud oskus etendusi tõlgendada on mulle siiamaani jäänud,» lisas ta.