Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kaks unistuste ehitust toovad Tartule kriitikat

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Betooni tänava raudteeületuskoht. | FOTO: Teede Tehnokeskus

Tähtvere silla ja uue Betooni raudteeülesõidu ehitusaeg on tulevikuudus, kuid viis, kuidas linn tuleviku liikluskoridori ette valmistab, paneb aktiivseid linlasi kriitikanooli pilduma.


Betooni kahetasandilise raudteeülesõidu kavand, mida linn teeb euroraha toel, on jõudnud detailplaneeringu avalikustamise faasi. Uus Betooni ülesõit on planeeritud praegusest linnaserva poole, sellele viiv tänavakoridor ristuks maaülikooli metsamaja ja Tartu Näituste juures Kreutzwaldi tänavaga ning viiks edasi üle Emajõe ehitatavale Tähtvere sillale.

Siit aga suurem osa avalikul väljapanekul laekunud ettepanekuid ja vastuväiteid alguse saigi. Enamiku neist lükkas linnavalitsus tagasi.

Linnakodanik Kalle Kulbok  tegi ettepaneku lisada planeeringule skeemid Tähtvere silla paiknemisest koos kõigi alternatiividega ja selle silla mahasõitude suunad. Tema meelest oleks selliste skeemide olemasolu vajalik hindamaks perspektiivseid liikluskoormusi kavandatud raudteeülesõidul.

Linnavalitsus lükkas selle ettepaneku tagasi, põhjendades, et planeeringu juurde pole täiendavaid skeeme vaja koostada, kuna Tähtvere silla koridor on määratud linna üldplaneeringuga ning seda täpsustatakse iseseisva detailplaneeringuga tulevikus.

Huvitaval kombel leidis linnakodanik Igor Ördi arvukatest ettepanekutest toetuse üks, mis aga tegeleb just sillaga: nimelt, et lammialal võiks silda ja raudteeülesõitu ühendava tänavalõigu ehitada postidele.
Silla küsimuses võttis sõna ka Supilinna Selts, kes kahtles silla vajalikkuses, kuid linn vastas, et sillaga arvestamisel lähtutakse üldplaneeringust.

Kulbok pahandab

Linna suhtumise kohta arvas Kulbok pärast linna argumentide kuulmist, et tark vaatab koosmõjusid igal etapil. «Aga Tartus on varemgi olnud praktika, et enne ehitatakse sild ja siis hakatakse mõtlema, kuidas sealt maha sõidetakse,» ütles ta. «See oli nii Sõpruse silla juures, nii selle uue mõttetu silla juures. Betooni raudteeülesõidu liikluse lahendamine saab toimuda koosmõjus, on oluline, kus paikneb Tähtvere sild, mille suhtes on hulk võimalikke koridore.»

Tartu abilinnapea Raimond Tamm väitis linna seisukoha olevat, et ülesõidu planeeringuga lahendatakse oluliselt laiemaid küsimusi kui seda, mis puudutab tulevikus juurdepääsu sellele sillale.

«Betooni ülesõidu küsimus on aktuaalne paljude muude küsimuste kontekstis,» rääkis ta. «Võime tõesti öelda, et sild... Aga siis võiks veel mõnest teisest objektist rääkida, millega seostub näiteks maaülikooli arendus, nemad võiksid ka soovida, et me lahendaksime nende tänavavõrgustiku küsimuse. Ei ole võimalik kontekstist välja kiskuda.»

Kauge tulevik

Kas see pole demagoogiline, sest Idaringtee küsimust lahendatakse just nimelt kompleksselt?

Tamm vastas, et Idaringtee puhul tegeldakse korraga kogu teetrassi lahendusega. Abilinnapea Margus Hanson lisas, et praegu on euroraha toel vaatluse all raudteeülesõitude ohutuse küsimus, teema on kerkinud raudteega seoses, mitte sellest konkreetsest liikluskoridorist lähtuvalt. Silla ehituse ettevalmistuseks ei ole tema sõnul kusagilt abiraha võtta.

Hanson lisas veel, et Betooni ülesõidu ehitus ei alga kindlasti enne 2015. aastat. Tähtvere sild on veelgi kaugem muusika. Idaringtee liiklusmudel 2035. aasta kohta arvestas Ropka silla võimaliku valmimisega 2025. aastal, Tähtvere silda selles veel ei olnud.

Betooni ülesõidu detailplaneeringu avalik arutelu on 27. oktoobril kl 15 Raekoja plats 3.

Tagasi üles