Ametireiside tagant paistavad isiklikud huvid

Tartu Postimees kirjutas Tartu kutsehariduskeskuse juhile esitatud süüdistustest esimest korda 27. septembril 2012. Hiljem ka sama aasta 9. oktoobril ning esimesest kohtuotsusest 30. juunil 2014. Foto: TPM

Hiljuti Tartu kutsehariduskeskuse endise direktori Andres Kompuse ja endise haldusjuhi Mati Rammuli kohta jõustunud süüdimõistev kohtuotsus võiks kuuluda kõigi välislähetuses käivate riigiametnike lektüüri.

Detailselt kirjeldatud juhtumitest toimikus, millega saab tutvuda Tartu maakohtus, võib igaüks teha omad järeldused, mil moel käitudes on maksumaksja raha kasutamine reisimiseks põhjendatud ja millisel moel mitte.

Riigikohus otsustas hiljuti jätta menetlemata Tartu kutsehariduskeskuse endise juhi Andrus Kompuse kassatsioonkaebuse, mistõttu jäi kehtima talle alamates kohtuastmetes määratud aasta ja nelja kuu pikkune tingimisi vanglakaristus kelmuse, omastamise, dokumendi võltsimise ja võltsdokumendi kasutamise eest.

Sama otsusega mõisteti omastamisele kaasaaitamises, dokumendi võltsimises ja võltsdokumendi kasutamises süüdi ka kooli endine haldusjuht Mati Rammul, keda kohus karistas nelja kuu pikkuse tingimisi vangistusega.

Neli suusareisi

Tartu linnale kuuluva kutsehariduskeskuse tolleaegse direktori finantstehingud sattusid kriitika alla 2012. aasta augustis, mil valmis linna sisekontrolliteenistuse audit. Teenistus tuvastas, et ajavahemikus 2011–2012 sidus Kompus vähemalt neljal korral isiklikud huvid töölähetusega.

Et aasta varem oli raputanud linnavalitsust haridusosakonna juhi Boris Goldmani ja raamatupidaja Irina Aabiga seotud rahaskandaal, mis lõppes hiljem samuti kohtus asjaosaliste süüdimõistmisega, käitus raad resoluutselt.

25. septembril 2012 väljastas linn käskkirja Kompusega töölepingu lõpetamise kohta ning päev hiljem läkitati teatis võimalikust kuriteost tolleaegse linnapea Urmas Kruuse allkirjaga politseisse. Politsei alustaski kriminaalmenetlust ning kohtutoimikus on pikemalt lahti kirjutatud neli probleemset väliskomandeeringut.

Neist esimene leidis aset 2011. aasta jaanuaris, mil Andrus Kompus ja kooli tolleaegne haldusjuht Mati Rammul sõitsid Saksamaale ja Austriasse tutvuma sealsete ametikoolidega. Reis ebaõnnestus, seda kinnitas koolijuht ka hilisemas aruandes. Küll aga õnnestus igati Austrias Dolomitenlaufi maratoni 42-kilomeetrine klassikasõit, milles mõlema mehe ajad kenasti kirja said.

Hiljem tuvastas uurimine, et majutuste broneeringud ja suusamaratoni stardimaksud olid meestel tasutud ammu enne seda, kui kohalike koolidega püüti kokku leppida kohtumisi. Ametikoole lõpuks ei külastatudki, leiti süüdistuses.

Märtsis 2011 osales Kompus väidetavalt Soomes Oulu ametikoolis koosolekul, kus arutati õpilasvahetuse küsimusi. Uurijates tekitas aga nõutust, et reis algas reedel ja lõppes pühapäeval. Süüdistatav ise märkis ülekuulamisel, et lähetused tihti algavad ja lõpevad nädalavahetusel. Kui talt aga päriti, miks ta ööbis samal reisil Oulu linnast 227 kilomeetri kaugusel, nõustus ta, et osales tõepoolest Vuokatti Hiihto suusamaratonil.

2012. aasta jaanuaris läkitas linna haridusosakond Kompuse Saksamaale Stuttgardi messile ning tutvuma Lindau ametikooliga. Nädalavahetust kasutas direktor taas suusatamiseks, osaledes Stuttgardist 260 kilomeetri kaugusel Lõuna-Saksamaal König Ludwig Laufi suusasõidul.

Märtsis 2012 lähetati Kompus taas Soome külastama Turu täiskasvanute koolituskeskust. Samal nädalavahetusel ilmus Kompuse nimi aga Turust 490 kilomeetri kaugusel peetud Pyhäjärven Pohdin Urheilutalo suusasõidu finišiprotokolli.

Kohtule esitatud materjalidest, muu hulgas meilivahetusest, nähtub, et reise planeeriti ette pikalt just suusasõitudena. Nii riiklik süüdistaja Sirle Melk kui ka kohtunikud asusid seisukohale, et lähetusülesandeid koostati maratonide graafiku järgi.

Ülekuulamisprotokollis leiab Kompus, et suurem asi suusamees ta pole. Tööpinge oli lihtsalt nii suur, et vastupidamiseks tuli hakata tegelema spordiga.

On märkimisväärne, et pikki välissõite võttis direktor ette kutsehariduskeskusele kuulunud sõidukiga ja kool tasus pea alati ka kulunud kütuse eest. Pikki autosõite põhjendas Kompus hiljem asjaoluga, et teisiti on neisse paikadesse raske reisida. Hotellides ööbimised maksis samuti kinni linnale kuuluv kool ning mõistagi said mehed välislähetuses viibitud aja eest päevaraha.

Ministeerium hoiab

Ehkki põhjus, miks Andrus Kompus Tartu kutsehariduskeskuse juhi kohalt vabastati, ja tema vastu alustatud kriminaalmenetlus polnud enam kellelegi saladuseks, võeti ta ometi 2013. aasta alguses tööle Võru maavalitsusse haridus- ja sotsiaalosakonna juhatajaks.

Veelgi rohkem hämmastas paljusid aga see, et juba 2013. aasta juunis kinnitas toonane haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ta Põltsamaa ametikooli direktoriks. Ehkki juriidiliselt oli kõik korrektne, ei mõisteta mitmes teises riigiasutuses tänini, kuidas sai ministeeriumi moodustatud komisjon pidada just Kompust parimaks kandidaadiks, kui ta alles hiljaaegu vabastati koolijuhi kohalt tõsiste finantsrikkumiste tõttu.

See pole esimene kord, kui haridus- ja teadusministeerium hoiab kriminaalsüüdistuse saanud töötajaga töösuhet viimase võimaluseni. Ka asutuse omaaegne infosüsteemide talituse juhataja Jaanus Christoffel vabastati ametist alles siis, kui riigikohus tema ja prokuröri apellatsiooni arutusele ei võtnud ja ta jäi pistisekuriteos lõplikult süüdi.

Kompus pidas direktoriametit edasi pärast kahes kohtuastmes süüdi mõistmist. Alles siis, kui riigikohus teatas märtsi alguses, et ei võta Kompuse kassatsioonkaebust menetlusse ning alamates kohtuastmetes mõistetud otsus jõustus, teatas Kompus, et paneb Põltsamaa ametikooli juhi ameti maha.

Õpetlik juhtum

Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juhi Mati Ombleri sõnul on koolijuhi kohtutee väga õpetlik juhtum, mis näitab muu hulgas sedagi, et juhtivatele kohtadele värbamisel tuleb inimesi hoolega valida. «Haridusasutuse juht on eeskujuks paljudele, sealhulgas õpetajatele ja õpilastele. Kõrgel ametikohal töötajal lasub kõrgendatud ootus eetilise ja ausa käitumise suhtes,» leidis ta.

Ombleri hinnangul näitas kriminaalasi ilmekalt, kui kergesti on ebaausale teele läinud ametnikul võimalik kasutada asutuse raha isiklikku huvi pakkuvatel üritustel osalemiseks. Ombler kinnitas ka, et samasuguseid haridusasutuste vara ja raha omastamisega seotud kriminaalasju on büroo viimase kolme aasta vältel menetlenud mitmeid.

Korruptsioonijuhtumeid oleks kindlasti vähem, kui ühiskond neid tauniks. «Kahjuks näib, et selles osas on meil veel pikk tee astuda,» sõnas Ombler. Ühtlasi märkis ta, et võimalike korruptsioonikuritegude kohta on igasugused vihjed oodatud.